Keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa büroo juhataja asetäitja Tanel Türna ütles, et 2015. aastal üritas keskkonnaministeerium valgusreostusega seonduvat lahti kirjutada atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõus, kuid see ei läbinud riigikogus lugemist. Valgust on heitena nimetatud vaid keskkonnaseadustiku üldosas. Türnale teadaolevalt ei ole pea kümme aastat hiljem valgusreostusele piirväärtusi, kui valgustatud võib miski öösiti olla, kehtestatud.
Kuigi Türna tunnistas, et valgusreostus on kasvav probleem, ei näe ta veel vajadust seda rohkem (nt seadustega) piirata. Türna rääkis, et praegu saavad valgusreostust piirata kohalikud omavalitsused.
Astronoom Mario Mars rääkis, et valgusreostuse piiramisega pole riik tegelenud seetõttu, et Euroopa Liit pole andnud suuniseid. Teise põhjusena tõi Mars esile selle, et enamik inimesi ei mõista probleemi olemasolu ega ka valgusreostuse piiramisest saadavat kasu.
Mars rääkis, et südamearstid on toonud välja, et valgusreostus suurendab südamehaiguste riski.
Valgusreostuse kaardi järgi on Tartumaa suurim valgusreostuse allikas AS Grüne Fee Eesti kasvuhooned. Neis tugevalt valgustatud kasvuhoonetes kasvatatakse Luunja kurke.
Mars rääkis, et vähemalt kümme protsenti kogu toodetud elektrienergiast muundub valgusreostuseks. „Mina ei osta sellepärast Luunja kurke, sest väga suur osa sellest kurgihinnast sisaldab loodust reostavat tootmisviisi, mida ma ei saa tolereerida,” märkis Mars.
AS Grüne Fee Eesti tegevjuht Kristo Eisenberg ütles, et nad ei saa öelda, milliseid lampe kasvuhoonetes kasutatakse, sest tegu on osaliselt ärisaladusega. Eisenberg lisas, et kasvuhoonete kuma tekitab talvel lähedal elavatele inimestele turvatunnet. Samas katsetab Grüne Fee uusi valguslahendusi ja on vähendanud alates eelmise aasta lõpust kasvuhoonetes valgustundide arvu.
Keskkonnaameti ametnik Türna hinnangul ei ole Luunja kasvuhoonete kohta esitatud kaebustes valgusreostust konkreetselt välja toodud. Samas ei lükka ta ümber, et valgusreostust ei oleks kaebustes üldse mainitud.
Luunja vallavanem Aare Anderson sõnas, et Luunja kasvuhoonete valgusreostuse kohta on vallale laekunud üksikuid kaebusi, kuid nad ei saa midagi teha, kui valgusreostust piiravat seadust ei ole.
Valgusreostus ei häiri vaid inimeste elurütmi. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi rääkis, et valgusreostus lööb nii loomadel kui ka inimestel ööpäevarütmi segi ja segab lindude rännet.
Luunja kasvuhoonete näitel saaks astronoom Marsi sõnul lahendada valgusreostuse probleemi valgust tagasi peegeldavate kardinatega. Need aitaksid vähendada ka kasvuhoone majanduskulusid, sest siis poleks enam nii suurt valgustusvõimsust vaja. Mars nentis, et küsimus on selles, kui motiveeritud on ettevõtjad seda investeeringut tegema.
2019. aastal kirjutas tudengiväljaanne 4dimensioon, kuidas Annelinna kimbutab valgusreostus. Viis aastat hiljem on seis sama.
Kommentaarid