Tartu ülikooli sotsioloogia doktorant Kristina Seimann ütles oma vaktsiinipelglike tüpoloogia uuringu leide kommenteerides, et enamik vaktsiinidest loobuvatest eestlastest kahtlevad oma seisukohtades ning takerduvad riigilt tuleva info pinnapealsuse tõttu oma tõeotsingutel eksitavatesse allikatesse. „See pane õlg alla sobib väga hästi nendele, kellele on vaja öelda, et nüüd on aeg minna ja vaktsineerimine on väga oluline,” ütles Seimann. „Need, kes jäävad vaktsineerimise osas infovõrgustikku toppama, iseenesest usaldavad riiki.“
Riigikogu liige ja perearst Karmen Joller ütles, et Eestis ei ole täiskasvanute seas vaktsineerimise traditsiooni ning pelgust ta patsientide seas täheldanud ei ole. „Kui ma pakun eakatele gripivaktsiini, siis nende argument on, et nad ei ole kunagi grippi põdenud,“ ütles Joller. „Sagedasem variant on, et ei ole varem [gripitvaktsiini – toim] teinud. Need on ebaloogilised argumendid.“
Vaktsiinivastaste inimeste tõekspidamisi uurinud magistritudengi Henriette-Liis Meeliste sõnul on vaktsiinivastane ja vaktsiiniskeptik kaks erinevat asja ning tavalise kampaaniaga ei veena kedagi. „Kahtlemine on normaalne osa inimesest, sest teadus ja meditsiin ongi keerulised,” ütles Meeliste. „Need, kes on väljakujunenud vastased, nendega ei ole midagi teha - see on läinud rong.“ Meeliste lisas, et tema arvates ei sünni vaktsiinivastaseks mitte keegi.
Seimanni sõnul tuleb vaktsineerimise vajadust konkreetsemalt ja lihtsas keeles selgitada. “Kuidas toimivad need asjad rakutasandil, kuidas vaktsiine tehakse?,“ ütles Seimann Meil on vaja sellist suuremat infomaterjali, mis ei oleks kantseliitlik või liialt teaduslik,” ütles Seimann. „Üldhariduskooli programmis võiks käsitleda seda laadi teemasid, et kui keegi ütleb, et inimene koosneb rakkudest, siis see ei tundu talle müstiline.”
Seimanni sõnul on ka vaktsiinivastased olnud kunagi vaktsiiniskeptikud, kes on oma veendumused kinnistanud ja jäänud truuks kanalitele, mis nende hoiakuid toetavad.
Jolleri sõnul annavad arstid inimestele vaktsineerimise puhul vabad käed, ent selgitavad patsiendile, mille jaoks on vaktsineerimine vajalik. Joller ütles, et arstid määratlevad oma edu selle järgi, kui hästi patsiendid ennast tunnevad. „Sarkaliselt öeldes, ma ei viitsi nii palju tööd teha ning mul on talvel lihtsam, kui gripihaigeid inimesi on vähem,“ sõnas Joller.
Möödunud aastal jäi riikliku immuniseerimiskava järgi erinevate haiguste vastu vaktsineerimata või revaktsineerimata umbes 25 000 alaealist last. Sealhulgas jäi õigeaegselt vaktsineerimata rohkem kui 2000 alla kaheaastast last. Rahvusvaheline standard on, et elanikkonnast peaks olema vaktsineeritud 95 protsenti, kuid Eestis on see protsendimäär langenud 70 peale.
Kommentaarid