Ligi 1200 kinnistuomanikku Tartus jätavad bio- ja olmeprügi sorteerimata, kuigi biojäätmete kogumismahuti või kompostikast peab majaõuel olema juba selle aasta algusest.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer sõnas, et 1182 aadressil, kus kogu prügi ühte patta pannakse, asuvad ettevõtted, asutused ja ka mõned tavakliendid. “Ega kõik ole liigiti kogumisest vaimustatud ega pea seda vajalikuks,” selgitas Mauer, miks inimesed sorteerimisest kõrvale hiilivad.
Tartus prügi vedava AS Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Bruno Tammaru lausus, et omavalitsus peaks inimesi, kes jäätmeid ei sorteeri, trahvima, sest prügivedajal sellist õigust ei ole.
Keskkonnateenistuse juhataja Mauer nentis, et jäätmeseadust eiravad inimesed on saanud ametnikelt korduvaid meeldetuletusi, kuid trahve linnavalitsus piiratud tööjõu tõttu ei tee. “Väärteomenetlust tuhandele inimesele alustada on liiga ajamahukas, sest see ei oleks niisama parkimistrahv, mis aknaklaasile kirjutatakse,” tõdes Mauer. Ta nentis, et inimeste hulka, kes prügi ei sorteeri, on vaja vähendada ning alles siis saab menetlusi alustada. Maueri sõnul saadab linnavalitsus senimaani inimestele manitsevaid meeldetuletusi.
Mauer sõnas, et linnavalitsus teeb koostööd prügivedajaga, kes esitavad tühisõiduarve biojäätmete konteineri tühjendamise eest, kui inimene seda ei kasuta. Samuti selgitas Mauer, et prügivedaja puutub kliendiga otseselt kokku ning peaks ka ise võimaluste piires konteinerite sisu kontrollima.
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Tammaru selgitas, et kui prügivedaja näeb, et mahutis on valed jäätmed, teeb ta sellest foto, saadab kliendile ja esitab tühisõiduarve. Tammaru tõdes, et olukord ei ole kiita, sest vaid kümnendik mahutitest sisaldavad ainult ettenähtud jäätmeliiki: tihti on segamini kartulikoored ja krõpsupakid.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse spetsialisti Tiina Lille sõnul on Tartus biojäätmete veoga liitunud umbes 4500 aadressi ning 5100 inimest eelistasid paigaldada koduõuele kompostikasti. Kiire matemaatika reedab, et vaid 450 biojäätmete konteineri sisu vastab nõuetele.
Mauer lausus, et linnavalitsuse eesmärk on tagada, et need tuhatkond kinnistut, kus pannakse jäätmed ühte kohta, paneksid endale biojäätmete mahuti ning järgmine tase oleks prügi liigiti sorteerimise kontrollimine. Ta tõdes, et linnavalitsus võiks ja saaks rohkem järelevalvet teha. “Jäätmete sorteerimine on nüüd kohustuslikuks tehtud, aga töötajate arv ei ole tõusnud,” selgitas Mauer vähese jõudluse põhjust.
Tammaru sõnas, et kui liigiti kogumine Eestis piisavalt kiiresti ei arene, ei suuda riik täita Euroopa Liidu kehtestatud eesmärki, mille kohaselt peab pool kogutud olmejäätmetest olema ümbertöödeldav. “Kui jäätmed on aga rasva, õli või vedelikega läbi imbunud, siis nende materjalide ringlusesse võtmine on lausa võimatu,” selgitas Tammaru. “Kui järgmiseks aastaks ei ole eesmärk täidetud, peab riik hakkama Euroopa Liidule trahve maksma.”
Kommentaarid