Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmeil on Tartu linna kinnisvarast vähemalt C energiaklassi hooneid 30 protsenti, kuid näiteks Rakveres on see osakaal 78 protsenti ja Kehtna vallas 80 protsenti.
Tartusse paigaldatakse järgmisel aastal kuus uut avalikku joogiveekraani. Joogiveekraanid rajab linn selleks, et pakkuda inimestele kuumadel suvepäevadel leevendust. Albert Leppik räägib lähemalt.
Elva Verevi järve äärset Järve tänava parklat ja Tartu maanteed eraldavad ning sügise hakul suuremaks kasvanud lilled piirasid autoga maanteele keeramisel sarnaselt eelmise aastaga külgnähtavust, kuigi on teise kohta tõstetud.
Tartu linnas ei ole päästeamet kindlat tuleohtlikku piirkonda määranud, kuid päästjad jälgivad Karlova ja Supilinna piirkonda teistest linnaosadest rohkem, sest just seal asuvad 19. sajandist pärit puuküttega elamud.
Toomemäe pargi nõlvad on erosiooniohtlikus seisus, seetõttu on linnavalitsus nõlvadel liikumise keelanud, kuid paljud ei ole sellest veel teadlikud ja rikuvad keeldu.
Emajõel sõitvate paadiomanike sõnul on keeruline jõel parkimist leida, sest paate on rohkem kui vabu kohti. Tartu linn arvas, et külaliskaide nõudlus on praegu liiga väike.
Peipsiääre vallavalitsusel on soov rajada Kallastele uus kauplus, kuid kohalike arvates võib see viia vähese külastatavusega Kallaste Coopi sulgemiseni.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeil saaks Tartu linn Kvartali keskuse juures jalakäijaid häirivat rattaliiklust paremini korraldada, kuid linn loodab rattasõitu keelavale märgile ja inimeste mõistlikkusele.
