Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo ennetuspartner Riivo Mölter rääkis, et tänavu on Tartu päästekomandol kavas teha 180 elamus kodunõustamist, kuskontrollivad päästjad juba probleemseid kui ka silma jäänud kahtlaste elumajade küttekoldeid.
Kodunõustamisel päästjad kellelegi küttekolde eest trahvi ei tee, vaid nõustavad elanikke ning paluvad vajadusel ohtliku olukorra järgmiseks visiidiks eemaldada.
Mölter rääkis, et tegelikult ei ole halvas seisukorras küttekolded üldse kõige suurem põhjus tulekahjude tekkel. Palju rohkem tekitab tulekahjusid elekter ja inimeste vale käitumine. Voodis suitsetamine ja alkoholijoobes küttekollete käsitlemine on peamised põhjused tulekahju tekkimisel, rääkis Mölter.
Seda, kui palju väljakutseid on Supilinnast või Karlovast päästeametile tehtud, ei oska Mölter öelda, sest Tartu linnaosade piirid on ebaselged.
Karlova seltsi juhatuse liige Arne Hall rääkis, et koostöös päästeametiga korraldab Karlova selts maikuus elanikele tuleohutuskoolitusi, sest oma puust linna tuleb hoida.
Nii Karlova kui Supilinn kuuluvad miljööväärtusliku piirkonnaga alasse. Miljööväärtusliku ala eesmärk on säilitada ajaloolist linnakeskkonda. See tähendab, et räämas maju niisama maha lammutada ei tohi.
Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra on teadlik Karlova ja Supilinna probleemsetest puitmajadest, kuid ta rääkis, et Tartu linn korterite küttekollete renoveerimise eest ei vastuta. Paljud korterid on eraomandid, nii et renoveerimise eest vastutab omanik. “Karlova on üpris eraldatud piirkond, kuhu tahetakse elama tulla,” rääkis Tintera. Ta lisas, et samuti on populaarne, et mõni arendaja ostab korterid kokku ning hakkab neid siis renoveerima.
Ennetusjuht Mölter rääkis, et võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga on praegu Tartus halvas seisus küttekoldeid elumajades vähem. Ta lisas, et on kuulnud vanemate töötajate lugusid, kuidas 90ndatel Karlovas süütajad puitmajade seinu põlema panid. “Selline areng on kindlasti seisma jäänud,” lausus Mölter.
Kommentaarid