GD on Gruusia parlamendivalimistel võidutsenud alates 2012. aastast, algul kandis seda nime koalitsioon, alates 2016. aastast iseseisev partei. Partei teod näitavad üles venemeelsust. Gruusia parlament võttis vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole kevadel valitsuspartei GD häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni nn välisagentide seadusest.
“Tahaksin olla ülipositiivne ja loota, et Gruusia Unistus valimisi ei võida, kuid reaalsus on keerulisem,” sõnas Tallinna ülikooli politoloogia magistrant Manana Kokhtashvili. Kokhtashvili rääkis, et kuigi GD on kaotanud populaarsust noorte ja läänele orienteeritud valijate seas, on see siiski endiselt suur ja organiseeritud poliitiline jõud.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Heiko Pääbo rääkis, et kui GD valimised võidab, jätkub sama, mida valitsuspartei on juba käima lükanud. “Gruusia liigub edasi autoritaarsuse suunas, opositsiooni ja kodanikuühiskonda pitsitatakse veelgi enam,” lausus Pääbo.
Moldova president Maia Sandu sõnas väljaandele Politico, et demokraatiat on väikeses riigis kergem kahjustada, aga kui see õnnestub juba seal, siis on see võimalik ka teistes, suuremates, riikides. Sandu rääkis, et muretsema peaksid kõik. “Moskva on valmis panustama suuri summasid altkäemaksu ja valeinfo levikusse, et võidelda Euroopa Liiduga endistes liiduvabariikides,” vahendas Politico.
Delfi kirjutas 24. oktoobril, et lekkinud materjalidest nähtub, kuidas Venemaa kavatseb sarnaselt Moldovale võltsida Gruusia valimistulemusi.
Julgeolekuekspert Rainer Saks sõnas, et tema ei kiirustaks toimuvat julgeolekuohuks nimetama. Saks rääkis, et kahtlemata on laupäevane hääletamine Venemaa jaoks oluline. “Tegelikult Gruusias, kuigi see ametlikult nii ei ole, hääletatakse ikkagi Euroopa ja Venemaa vahel,” lisas Saks.
Saks rääkis, et Venemaal on GD võidu korral võimalik taastada oma kaduma läinud või kahanenud võimu Kaukaasias, kus on Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia ja Venemaa alad. See toimuks Saksa sõnul aga pika aja jooksul.
Saks ütles, et kui GD valimised võidab, kaotab Euroopa Liit väga palju oma maines. “Kaukaasiasse, eriti just Gruusiasse on panustatud aastakümnete jooksul väga palju ressurssi ja siis tekib visuaalis jälle see koht, kus Euroopal ei õnnestunud midagi saavutada,” sõnas Saks.
TLÜ politoloogia magistrant Kokhtashvili lausus, et Eestile on tähtis Gruusia kindel püsimine demokraatliku arengu ja Euroopa väärtuste teel, sest see aitab tagada stabiilsust kogu Ida-Euroopa regioonis ja vähendada Venemaa mõjuvõimu kasvu. “Need (Gruusia demokraatlik taandareng ja EL-i kandidaadi staatus – toim) ei ole ainult Gruusia probleemid, vaid peegeldavad suuremat mõjuvõitlust lääne demokraatlike ideaalide ja Venemaa autoritaarse sfääri vahel – konflikti, mis võib tulevikus areneda suureks julgeolekuohuks,” nentis Kokhtashvili.
TÜ lektor Pääbo nõustus, et Venemaa on allutamas Gruusiat oma mõjuvõimu alla ja see ei ole Euroopale ega ka Eestile kuigi hea suundumus.
Välisministeeriumi kodulehel on kirjas, et Eesti teeb Gruusiaga majandus-, kultuuri-, kaitsealast, haridus- ja arengukoostööd. Eesti on Gruusiat toetanud alates 2000. aastast. Alates 2006. aastast on Gruusia olnud Eesti arengukoostöö prioriteetriik.
Kommentaarid