Tallinna tehnikaülikooli teadlaste senisest täpsem mereprognoosimudel jääb keskkonnaagentuuris kasutuseta

By henrik , 13. november
Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlaste mullu tutvustatud merevee taseme ennustamise mudel HIDRA2 on mitmel korral prognoosinud veetaseme muutusi täpsemalt kui keskkonnaagentuuri samalaadne mudel NEMO, kuid riiklik mereprognoos tugineb endiselt viimasele.

HIDRA2 kasutab tehisintellekti, et ennustada, kui kõrgele või madalale merevesi järgneva kuue päeva jooksul jõuab. Mudel analüüsib varasemaid veetaseme mõõtmisi ja ilmaandmeid ning koostab korraga 50 võimalikku prognoosi. Nii saavad teadlased hinnata ohtliku veetaseme muutuse tõenäosust.

Keskkonnaagentuuri kasutatav NEMO ennustab füüsikaseaduste põhjal merevee liikumist järgmiseks viieks päevaks ning prognoosib lisaks veetasemele ka hoovusi ja vee temperatuuri. Kui NEMO katab kogu Eesti mereala, siis HIDRA2 suudab veetaset ennustada vaid kindlates rannikujaamades, sest vajab selleks varasemaid mõõtmisandmeid.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Ilja Maljutenko tõi selle kohta näite. „Sillamäel ei saa HIDRA2 praegu veetaset ennustada, sest seal puuduvad mudeli tööks vajalikud varasemad mõõtmised,“ rääkis ta.

Maljutenko sõnul selgus tema ja kolleegide 2025. aasta uuringust, et HIDRA2 ennustas veetaset viies Eesti rannikujaamas senistest mudelitest täpsemalt. Lisaks valmib prognoos vaid sekunditega. Maljutenko jutu järgi võiks uus lahendus NEMO-t täiendada, mitte seda täielikult asendada.

Näiteks oktoobri alguses hoiatas keskkonnaagentuur, et Pärnus võib merevesi tõusta 150 sentimeetrini. Maljutenko sõnul näitasid HIDRA2 50 prognoosist nii kõrget taset vaid kaks. Tegelikult vesi üle pooleteise meetri ei tõusnudki, vaid jäi HIDRA2 prognooside keskväärtuse lähedale ehk ligi 80 cm juurde.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Johani Hint ütles, et agentuur kasutab NEMO-t, mida teadlased on Eesti oludele kohandanud. Tema sõnul uuendab agentuur NEMO prognoose nüüd kaks korda ööpäevas ning tulevikus on plaanis teha seda iga tunni tagant.

Samuti ütles Hint, et tema ei näe vajadust mudeli muutmiseks ja ta pole Tallinna tehnikaülikooli teadlaste mudeliga põhjalikult tutvunud. „HIDRA2-ga ma kursis ei ole,“ tunnistas ta.

Ka keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak kinnitas, et sünoptikud uut mudelit praegu ei kasuta. Tema sõnul mõjutavad veetaset tuule suund ja tugevus, õhurõhk ning Läänemere üldine veetase.

„Merevee taset ei saa kunagi täiesti täpselt ennustada,“ selgitas Paljak. Tema sõnul võib prognoos tugeva tuule korral tegelikust veetasemest erineda näiteks 20 sentimeetri võrra.

Paljak ei välista, et HIDRA2 tehisintellekt aitaks prognoose parandada, kuid selleks peavad tehnikaülikooli teadlased tulemusi põhjalikult võrdlema.

Kommentaarid