Eesti noorsportlaste tervisekontrollide põhjal ilmnes, et ka regulaarselt treenivate laste seas esines ülekaalu. Uuringu järgi kuulus ülekaalu või rasvumise rühma ligi veerand poistest ja kuni 15 protsenti tüdrukutest.
Uuringu ühe autori Silva Suvi sõnul ei olnud tulemus üllatav. Silva Suvi, Risto Võsaste ja Eve Undi uuringus analüüsiti enam kui 40 tuhat tervisekontrolli kirjet aastatest 2010–2024. Andmed puudutasid 8–19-aastaseid Eesti noorsportlasi.
„Trennis käimine ei tähenda automaatselt, et laps liigub kogu päeva jooksul piisavalt.“ Suvi selgitas, et laps võis käia küll trennis, kuid veeta suure osa ülejäänud päevast istudes. Uuringus ei mõõdetud siiski seda, kui palju lapsed väljaspool treeninguid liikusid.
Teadlased leidsid, et poiste seas esines ülekaalu rohkem kui tüdrukute seas. Suvi sõnul võis erinevus osaliselt olla seotud spordialade valiku ja treeningmahuga. Tüdrukud tegelesid sageli iluvõimlemisega, kus treeningud on juba noorest east alates pikad, poisid aga sagedamini pallimängudega. Kuni 15. eluaastani treenisid tüdrukud nädalas rohkem tunde kui poisid, kuid alates 17. eluaastast oli poiste treeningmaht suurem. Suvi sõnul võisid ülekaalu erinevuses oma osa mängida ka toitumine, treeninguväline liikumine ja kasvamisega seotud erinevused, kuid neid tegureid uuringus ei hinnatud.
Toitumisnõustaja Külliki Kärner ütles, et sportiva lapse puhul on oluline tasakaalustatud toitumine. Tema sõnul peab laps saama toidust piisavalt valku, sest see on vajalik lihastele ja keha koostise kujunemisele. Kärner selgitas, et ainult trennis käimisest ei piisa, kui toitumine ei toeta keha vajadusi.
Kärner tõi näiteks, et 60 kilogrammi kaaluva sportija päevane valgukogus võiks olla vähemalt 60 grammi. Kärneri sõnul mõjutavad kehakaalu ka uni ja stress.
Uuringu autorid ei kogunud andmeid laste toitumise ega stressi kohta. Seetõttu ei saa uuringu põhjal väita, et need tegurid põhjustasid noorsportlaste ülekaalu.
Uuringu autorid hindasid kehakaalu kehamassiindeksi abil. See näitaja arvestab pikkust ja kaalu, kuid ei erista lihasmassi rasvast. „Seetõttu võib näiteks kiirus- ja jõualadel suurema lihasmassiga noor liigituda kehamassiindeksi järgi ülekaaluliseks ka ilma liigse rasvamassita,” ütles Suvi. Seetõttu ei saanud üksnes kehamassiindeksi põhjal otsustada, kas konkreetsel lapsel oli liiga palju rasva.
Uuringu peamine leid oli, et ülekaalu ja rasvumise osakaalus ei ilmnenud aastatel 2010–2024 statistiliselt olulist pikaajalist muutust. Poiste näitajad kõikusid aastati rohkem, tüdrukute omad püsisid ühtlasemad.
Uuringu autorite hinnangul näitasid tulemused, et üksnes sporditreeningutel osalemisest ei piisa ülekaalu ennetamiseks. Seetõttu pidasid nad oluliseks noorsportlaste kehalise arengu regulaarset jälgimist ja vajaduse korral toitumisnõustamist.
Suvi soovitas lapsevanematel pöörata tähelepanu nii lapse igapäevasele liikumisele, toitumisele kui ka tervisekontrollidele. Tema sõnul aitavad vanemate eeskuju ja hoolivad treenerid hoida lapse liikumisrõõmu.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid