Tartu ülikooli teadlase uuring näitas, et matemaatikas hätta jäävate laste raskused võivad olla erinevad, kuid matemaatika õpiraskusega õpilasi eristab teistest nõrgem visuaalne tähelepanu.
Kui õpetaja palub lapsel õpikust kindla ülesande üles leida, võib see valmistada raskusi juba enne arvutamist, eriti siis, kui lehekülg on täis värvilisi pilte, fakte ja muud kõrvalist teavet, selgitas Tartu ülikooli eripedagoogika nooremlektor Triin Kivirähk-Koor.
Kivirähk-Koor uuris doktoritöös, millised probleemid on seotud erinevate matemaatikaraskustega. Ühes uuringus osales 140 kolmanda klassi õpilast Eesti 13 koolist. Rühmade võrdlusse kaasati neist 88: 18, kellel on raskusi ainult matemaatikas, 21 mitmes õppeaines raskustes ja 49 võrdlusrühma ehk ilma õpiraskusteta last.
Kahe õpiraskustega rühma vahel ilmnes mõõdetud üldistest tunnetuslikest võimetest statistiliselt oluline erinevus just püsivas ja valikulises visuaalses tähelepanus. See oli nõrgem lastel, kelle raskused puudutasid eelkõige matemaatikat.
Kivirähk-Koori sõnul polnud tähelepanu roll õpiraskustes ootamatu, sest see aitab eristada hulki, arve ja matemaatilisi sümboleid. Teda üllatas hoopis see, et rühmade vahel ei ilmnenud rohkem erinevusi teistes üldistes tunnetuslikes võimetes.
Mõlemas õpiraskustega rühmas oli lastel keeruline hoida arvutamiseks vajalikku teavet meeles, kavandada mitmeosalise ülesande lahendamist ja mõista matemaatilist keelt. Näiteks nõuab peast tehtud tehe 84 – 18 lapselt töömälu kasutamist.
Tartu ülikooli logopeedia kaasprofessori Marika Padriku sõnul alahinnatakse matemaatika keelelist külge. Arvud on sümbolid ning ka tehete mõistmine toetub keelelistele oskustele. Õpetaja ei pruugi Padriku väitel esmapilgul aru saada, kas laps ei oska arvutada või ei mõista ülesande sõnastust.
Padrik soovitab sellisel juhul esmalt tekst lihtsamalt ümber sõnastada. Kui sellest ei piisa, saab Padriku sõnul ülesannet näitlikustada ning kui laps tuleb seejärel toime, võib raskus peituda pigem tekstis kui arvutamisoskuses.
Padriku sõnul vajab lisaks matemaatiliste mõistete õpetamisele tähelepanu ka oskus oma lahenduskäiku sõnadega selgitada. Seda puudujääki märkas ta muu hulgas eesti õppekeelele üle minevate koolide viienda klassi tundides.
Kivirähk-Koor väitis, et õpetaja ei pea õpiraskuste põhjusi üksinda välja selgitama: appi saavad tulla eripedagoog ja koolipsühholoog.
Padriku hinnangul on tugispetsialiste koolides siiski liiga vähe ning kasuks tuleks nende tihedam koostöö õpetajatega.
Doktoritöös ei katsetanud Kivirähk-Koor õpetamisvõtete tõhusust ning visuaalse tähelepanu eristavat rolli tuleb kontrollida suuremate õpilasrühmadega. Küll aga näitab töö Kivirähk-Koori arvates, miks pelgalt kehva matemaatikatulemuse põhjal ei saa otsustada, millist abi laps vajab.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid