Kuigi hooned võiksid olla ligipääsetavad kõigile, seisavad liikumispuudega inimesed sageli silmitsi takistustega, kuna manuaalselt avatavad uksed muudavad iseseisva liikumise keeruliseks.

Tartu jalgteesildadel vohavad ämblikuvõrgud, mis tekitavad paljudes ebameeldivustunnet, kuid püsilahendust, kuidas sillad neist puhtad hoida, linnavalitsusel ei ole.

Kuigi Rüütli tänav Tartus on populaarne vaba aja veetmise paik, kaasnevad seal elamisega probleemid nagu müra ning rahvas tänaval.

TI-hüpe on pärast Tiigrihüpet kõige suurem projekt, mis on Eesti digiühiskonda uuendanud. Kuigi see on veel üsna uus ja testimisjärgus, oodatakse sellelt häid tulemusi Eesti noorte digipädevuse arenemisel.

Annelinnas sõitvad bussid ei pea graafikust kinni ning on ülerahvastatud, kuid abilinnapea Raimond Tamme sõnul linn probleemide lahendamisega ei tegele.

Õnne tänava rekonstrueerimine toob kaasa ajutisi ebamugavusi nii autojuhtidele kui ka bussiga liiklejatele, kuid ehituse lõpuks muutub piirkond kaasaegsemaks ja turvalisemaks tänavaruumiks.

Tartu Tervishoiu kõrgkooli ümbruses napib parkimiskohti, linnavalitsus probleemile lahenduse leidmisega kaasa ei aita.

Kui kohvikud ja poed uksed sulgevad, hakkavad nende ülejäänud toitu vabatahtlikud päästma.

Mitmele Tartu linna kultuuriasutusele on juurdepääs ratastooliga keeruline, sest rahanappuse tõttu ei suuda kohtad seda pakkuda.

Pirogovi pargi napsutavad, lärmavad ja pealetükkivad asotsiaalid hirmutavad nii turiste kui ka giide, kes on pidanud kutsuma kohale ka politsei, kuid olukorra paranemise tõttu on otsustanud parki vältida.