Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetööst selgus, et kriitilistes olukordades aitavad koolidel paremini toime tulla kriisiplaan ja tõhus kommunikatsioon.
Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppekava vilistlane Helene Liisi Keis uuris enda lõputöös koolide kriisiplaanide rakendatavust kriisiolukorras. Kriisiplaanis on kirjas juhised kriisiolukorras toimimiseks.
Keisi tööst selgus, et koolijuhid peavad kriisiks olukorda, mis häirib kooli tavapärast toimimist ja segab õppetööd. Lisaks tõid mõned koolijuhid välja, et ka ühe õpilasega seotud kriitiline intsident on kooli jaoks kriisijuhtum, näiteks õpilase enesetapp. Keis tõdeb, et kriisi mõistet on raske defineerida. “Sellel ei ole ühte mõistet, see tuleb ühiselt kokku leppida, et mis see on,” rääkis Keis.
Eesti kriisinõustajate ühingu juhatuse liige Velli Ehasalu rääkis, et tänapäeval tuleb kriisideks valmistuda kõikidel koolidel. Ta lisas, et Eesti koolide valmisolek hädaolukordaeks on väga ebaühtlane. Ehasalu mainis veel, et tema enda kokkupuute põhjal sõltub koolide kriisivalmidus palju koolijuhist ja asutuse kogemusest kriisidega. Ta selgitas, et mida paremini mõistab koolijuht kriitilisteks olukordadeks valmisoleku vajadust, seda paremini oskab
ta kriisikommunikatsiooni juhtida.
Helene Liisi Keisi töös on kirjas, et kriisi seisukohalt on olulise tähtsusega kriisiplaani olemasolu ja tõhus kommunikatsioon selle ajal. Eestis on kriisiplaani olemasolu seaduse järgi kohustuslik. “Koolidel peavad olema hädaolukorra lahendamise plaanid, aga kui palju neid rakendatakse, see on juba teine küsimus,” sõnas Keis.
Velli Ehasalu sõnul peaks kehtiv kriisiplaan olema kõikidel koolidel. Ta rääkis, et plaani peaks üle vaatama pärast igat kriisijuhtumit, sest igast korrast võib saada olulisi õppetunde, millega edaspidi arvestada.
Haabneeme kooli tugiteenuste juht Riin Peeters ütles, et kui koolil puudub hädaolukorra lahendamiseks plaan, siis hakkab seda juhtima emotsioon, mitte kriisiplaan. Haabneeme koolis oli 2019. aastal meediakriis, mis algas endise Haabneeme koolijuhi Sirje Toomla vallandamisega. Viimsi vallavalitsus lõpetas Toomla töölepingu väärkohtlemise juhtumite tõttu. “Meil on koolis kriisimeeskond olemas, kuid sellel hetkel käis kõik emotsiooni pealt, nii et isegi kriisiplaan selles juhtumis käiku ei läinud,” ütles Peeters. Tema sõnul puudus koolil siis kriisijuht, kes oleks kindla intervalliga andnud osapooltele infot.
Helene Liisi Keisi uurimuses osales seitse Tartumaa üldhariduskooli direktorit. Keis rääkis 3. oktoobril toimunud konverentsil “Ühiskonna probleeme (j)uurides”, et kriitilises olukorras on lisaks kriisiplaanile väga oluline ka meeskond.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid