Sõimata saavad kandidaadid sõltumata erakonnast, vanusest või soost. Eesti 200 leeris kandideeriv Daniel Kõiv ütles, et tänavu on tema kampaania möödunud rahulikult, kuid solvanguid tuleb ikka ette. “Meid kutsutakse pededeks või lilladeks,” rääkis ta. Kõivu sõnul on kaaskandidaadid saanud ka tapmisähvardusi.
Tema hinnangul tuleb selline sõim peamiselt keskealiste meeste poolt ning ajendiks on enamjaolt viha. “Kui inimesed milleski süüdi pole, siis keegi peab ju olema,” sõnas ta. Kõiv lisas, et aastatega on ta suutnud endale kasvatada paksu naha ja solvangud teda enam ei mõjuta.
Isamaa noorpoliitik Sandra Laur tõdes, et tema pole tänavu sõimu alla sattunud, kuid tunnetab siiski poliitikute vastu suunatud üldist umbusku. “Inimestel on komme näha kõiki poliitikasse pürgijaid vastutavana kõigi erakonna ajalooliste otsuste eest, olenemata sellest, kas olime siis veel isegi sündinud,” ütles ta.
Laur leidis, et sellist suhtumist ajendab mõtteviis, mis jaotab inimesi kahte leeri. “Kui noored hakkavad päriselt vastutama, muutub suhtumine. Siis ei ole nad enam armsad noored, vaid päris poliitikud, keda võib täie rauaga rünnata ja sopaga üle valada,” lisas ta.
Sotsiaaldemokraat Laila Kaasik on kogenud nii seksistlikku kui homofoobset sõimu, mil ta kandideeris veel Roheliste ridades. Kampaanial tulbisibulaid jagades sai ta noortekamba pahameele osaliseks. “Kas nendega pedesid võib loopida?” öeldi talle. Kaasik tõdes, et veelgi räigem oli kiri, mille ta postkastist leidis. “Kas sul on vaja head n*kku, et sa lesbi ei oleks?” meenutas ta kirjas öeldut.
Endine Roheliste erakonna juht ja nüüd Sotsiaaldemokraatide eest kandideeriv Johanna Maria Tõugu ütles, et praegu pole ta halvustavaid kommentaare saanud, ent 2021. aastal langes ka tema postkasti kummaline kiri. “Mulle saadeti pilt Martin Helmest, mille teisel pool oli kirjas, et me saame su kätte!” meenutas ta.
Sotsiaaldemokraat Katrin Jõgisaar rääkis, et pärast Isamaa eest kandideeriva Kris Kärneri avaldust: “Sotsid seina äärde ja pumppüssiga maha lasta,” muutusid naljad nende suunal eriti küüniliseks. Näiteks öeldi: “Täna pole pumppüssi kaasas,” või küsiti: “Miks te ikka siin olete, mitte seina ääres?” Jõgisaare sõnul pole vägivalla õhutamine naljakas isegi juhul, kui seda tehakse naljana.
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punak ütles, et mistahes ähvardusi tuleb alati tõsiselt võtta. “Vägistamisähvarduse korral tuleb pöörduda kohe politseisse ja esitada süüteoteade,” sõnas ta. Punaku hinnangul ei saa kindlalt öelda, kui palju on poliitikutega seonduvaid juhtumeid, ent ähvardamiste kohta esineb kuus keskmiselt 30–40 teadet.
Kommentaarid