Elva gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Ardo Värä ütles, et tema on juba kaks aastat õpetanud kehalist kasvatust nii, nagu liikumisõpetus ette näeb. “Suures plaanis minu tööplaan ei ole muutunud. Aine nimetus on muutunud,” sõnas Värä. Tema sõnul tekitab aine nime muutus valearusaama, et tundide sisus on midagi oluliselt teistmoodi. Värä rääkis, et teeb tundides samu asju, mida varemgi.
Miina Härma gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Jannar Tähepõld ei oska samuti öelda, mida peaks uus ainenimetus endaga kaasa tooma. “Ma ei saa midagi muuta, mida ma ei tea,” ütles Tähepõld.
Selleks, et õpetajad oskaksid liikumisõpetuse ainekava järgi õpetada, on riik korraldanud koolitusi alates 2014. aastast. Tartu Ülikooli (TÜ) kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma juht Maret Pihu rääkis, et neile koolitustele on jõudnud veidi üle poole õpetajatest. “Ka koolitusele jõudmine ei tähenda veel, et kõik hakkavad seda rakendama,” nentis Pihu.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika peaekspert Kertu Tort ütles, et ministeerium teeb järelevalvet selle üle, kas koolid on päriselt ka läinud üle uuele ainekavale. Järelevalve käigus esitavad koolid ministeeriumile oma õppe- ja ainekavad. “Meie saame anda hinnangu, kas õppe- ja ainekavad on kooskõlas ajakohastatud riikliku õppekavaga,” lisas Tort. Järelevalve hakkab käima koolides ka tunde vaatlemas.
Kui varem pidid õpetajad nõudma õpilastelt kehalise kasvatuse tundides tulemusi ja tunnustama sportlikke õpilasi, siis sellest õppeaastast nõuab riik, et õpetajad suunaksid oma tähelepanu iga õpilase isiklikule arengule. See tähendab, et sportides ei pea õpilased enam keskenduma niivõrd sellele, mida õpetaja neilt ootab, vaid saama eluks vajalikud liikumisoskused. Kuidas täpselt neid eesmärke saavutada, ainekava ette ei ütle, vaid selleks on õpetajatele ette nähtud koolitused.
Konkreetsete soovitustena, mida tundides teha, toob ainekava esile elustiilialad. TÜ lektor Pihu nimetas neist aladest discgolf’i, matkamist, jalgrattaga sõitmist ja SUP-lauaga sõitmist. “Üks müüte, mis õppeaine uuendamise juurde on tulnud, et justkui kaob pingutus ja õppeaine muutub tiluliluks,” sõnas Pihu. “Pilootkoolide pealt näeme, et see ongi müüt.” Pihu rääkis, et õpilasi motiveerib uute oskuste õppimine ja enda kehaliste võimete arendamine.
Vabariigi valitsus võttis liikumisõpetuse ainekava vastu 23. veebruaril 2023. Koolidel on kohustus õpetada liikumisõpetust iga kooliastme esimestes klassides ehk näiteks 11. ja 12. klassis on lubatud veel jätkata vana kehalise kasvatuse ainekava järgi. Seega ei ole koolid täielikult veel liikumisõpetusele üle läinud, see peaks toimuma järgmise kahe aasta jooksul.
Kommentaarid