Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juhi Irina Filippova sõnul pole vaktsineerimise valmiduses peale pandeemiat suurt muutust täheldatud. Ta tõdes, et koroonavaktsiini suhtes olid inimesed algusest peale skeptilised, aga seda põhjusel, et see oli võrdlemisi kiirelt välja töötatud. Filippova sõnul oli ainus selgem muutus märgatav siis, kui inimesed olid kodus isolatsioonis. Toona ei nähtud lihtsalt vajadust vaktsineerida, sest teiste inimestega kokkupuuteid polnud. “Vaktsiinivastaseid inimesi oli, on ja jääb. Radikaalseid vaktsineerimisvastaseid on minu hinnangul Eestis umbes kaks protsenti,” lausus Filippova.
Põhjus, miks muutust näha ei pruugi olla, on see, et inimeste seisukohad tihtipeale ei muutunudki, vaid hoopis kinnistusid. Tartu Ülikooli teaduskonverentsil “Tead(m)uspõhine ühiskond?“ tõi Kätlin Unt oma magistritöö (“Koroonapandeemia mõju laste vaktsineerimisega seotud hoiakutele”) esitlusel välja, et pandeemiaga said mõlemad osapooled oma uskumustele kinnitust. Enne pandeemiat välja kujunenud hoiakud seoses vaktsineerimisega süvenesid kriisi jooksul veelgi.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute nooremteadur Kristina Seimann lisas oma teaduskonverentsi ettekandes (“Kes jätavad vaktsineerimata? Eesti vaktsiinipelglike tüpoloogia”), et pandeemia ajal leidus ka inimesi, kes ei olnud vaktsineerimise osas kindlat seisukohta kujundanud. Nemadki muutusid ajapikku skeptiliseks. Suurt rolli selles mängis tema sõnul info puudus ja see, et vaktsiinide kohta küsimine viis vaktsiinivastaseks sildistamiseni.
Teaduskonverentsil oma tööd (“Koroonajärgsed arutelud Facebooki grupis Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud”) esitlenud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Henriette Liis Meeliste analüüsis Facebooki gruppi Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud, kus on 25 000 liiget. “Koroona võimendas uskumusi, nad said justkui lõpuks selle endast välja elada,” kirjeldas Meeliste grupis toimunut. Kuigi Meeliste sõnul polnud täielikku üksmeelt, oli selge, et vaktsineerijatega suhtlemine oli grupis taunitud. Ta lisas, et isegi kui grupis ka oli vaktsineerijaid, siis nemad seal sõna ei võtnud. Sellisel viisil ei saa ka erinevate inimeste vahel arutelu tekkida, mistõttu inimeste arvamused jäävad muutumatuks ja isegi süvenevad.
Kommentaarid