TÜ ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan ütles, et sotsiaalmeedia on raadio ja televisiooniga võrreldes võimekam ning aitab riigil jõuda kriisis rohkemate inimesteni. Samuti aitab sotsiaalmeedia kriiside, näiteks sõdade või pandeemiate, ajal infot koguda. Siiski tõdes Torpan, et enamikul Euroopa riikide asutustel ei ole juhendeid selle kohta, kuidas sotsiaalmeediat kriisiolukorras kasutada.
Torpan ütles, et kui asutusel pole juhendeid, lahkuvad teadmised asutusest koos inimesega. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui kommunikatsioonitöötaja lahkub asutusest päev enne kriisi, ei pruugi teised töötajad häda korral sotsiaalmeediasuhtlusega hakkama saada, selgitas Torpan. “Mida parem on juhendmaterjal, seda parem on organisatsioon oma püsiva kvaliteedi tagamises,” ütles Torpan.
TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse spetsialist Gretel Juhansoo ütles, et riigiasutused võiksid kriisiolukorras sotsiaalmeedia kaudu inimestega rohkem suhelda. Kommenteerides TÜ teadlase Torpani väidet, et sotsiaalmeedia on raadiost ja televisioonist võimekam, ütles Juhansoo, et selles on oma tõetera. “Nüüd ongi esmane informeerija tihti sotsiaalmeedia,” lausus Juhansoo.
Samuti tõi Juhansoo esile selle, et kriisiolukordades hakkavad sotsiaalmeedias vandenõuteooriad palju kiiremini levima, kuna ametlik info ei liigu piisavalt kiirelt. Selleks, et inimesed usuksid kriisiolukorras ametlikku teavet, on Juhansoo sõnul vaja õpetada inimestele meediapädevust. Sisuliselt tähendab meediapädevus oskust mõista ja kriitiliselt hinnata meedias jagatavat sisu.
TÜ ühiskonnateaduste instituudi kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ütles, et talle oli 2020. aastal uuringut tehes üllatav see, et asutused ei olnud kriisideks juhendeid koostanud. “Tegelikult tuleks teha sellest (kriisikommunikatsiooni juhenditest – toim) võimalikult kiiresti uus uuring, sest nüüd on asjad nii palju edasi läinud,” ütles Orru.
Uuringu kriisihaldusest ja sotsiaalmeedia kasutamisest kriisiolukorras koostasid TÜ teadlased Sten Torpan, Sten Hansson ja Kati Orru koostöös välismaa teadlastega. Uuringu tarbeks koguti materjali kaheksast Euroopa riigist – Saksamaalt, Itaaliast, Belgiast, Rootsist, Ungarist, Soomest, Norrast ja Eestist. Lisaks tegid uuringu autorid mainitud riikides intervjuusid pea saja kriisihalduse valdkonna juhiga.
Kommentaarid