Telekanalid võitlevad pühapäevase eetriaja ja vaatajate südamete eest

Image
pühapäev

Meil kui noortel, kes ei istu koju jõudes esimese asjana diivani ette, pole harjumusi, et pidevalt jälgida teleekraanidel toimuvat. Meile tundub mugavam vaadata sarju ja filme erinevatelt voogedastusplatvormidelt, nagu Netflix. Võrreldes telekanalite kindla kavaga, annavad voogedastusplatvormid rohkem valikuvõimalusi. Võimalik on vaadata ükskõik mida ja ükskõik kuna ilma reklaamideta.

Meie arvates on erameedia kanalites saated siiski liiga pikad. Raske on jälgida kolme tunnist saadet, kui noored on harjunud paarisekundilisi videoklippe vaatama. Kui siduda ETV lühikeste saadete formaat Kanal 2 ja TV3 meeleoluka pika pühapäevaformaadiga, siis saaks meie arvates noorte jaoks midagi väga põnevat luua. Näiteks kui oleks pooletunnine vilkuv ja välkuv meelelahutuslik programm, siis vaataksime oluliselt tihedamini pühapäeva õhtul televiisorit.

ETV ja ETV2
Eesti Rahvusringhäälingule kuuluvad kanalid ETV ja ETV2 näitavad pühapäeva õhtuti peamiselt saateid ja seriaale, mis kestavad enamasti alla tunni. Näiteks ETV näitas 13. oktoobri õhtul 20-minutilist spordisaadet “Sport. Sport” ja ETV2-st sai vaadata 15-minutilist noortesaadet “NOVA”. Pikemad filmid või saated on pandud hilisõhtule: 13. oktoobri õhtul võis ETV2-s näha Prantsusmaa filmi “Mängi surnut!”.

Mõlemas kanalis on populaarne “Aktuaalne kaamera”, mida näidatakse aga erinevatel aegadel ja ETV2-s ka viipekeeles. Siiski tundub saade olevat eestlaste südames, sest Kantar Emori iganädalases telesaadete edetabelis oli “Aktuaalne kaamera” oktoobri esimesel nädalal kolmandal kohal. ETV-s vaatas saadet kokku 184 000 inimest.
Samuti on Rahvusringhäälingule omane reklaamide puudumine, sest tegu on riigi poolt rahastatud avalik-õigusliku meediakanalitega. Seega ei leia mõlemalt kanalilt erinevaid brände ja tooteid reklaamivaid klippe.

Heites kiire pilgu peale nii ETV kui ka ETV2 pühapäevasele telekavale jääb kohe silma, et kanalitel on küllaltki erinevad sihtgrupid. ETV2 on oma saatevalikuga oluliselt noortepärasem ja pakub vaatamist eelkõige lastele. Näiteks kui ETV-s algab kell kuus saade “Maitse sünd”, mis keskendub kokakunstile, siis mängib ETV2 samal ajal hoopis animasarja “Lepatriinu ja Musta Kassi imelised lood”.

Üllatav oli see, et Rahvusringhäälingu kanalites lastakse päris tihti saateid ja filme, mis pole Eesti tegijatelt. Näiteks oli ETV-s 13. oktoobri õhtul kolm välismaa saadet (“Isa Brown”, “Pikk vari”, “Midsomeri mõrvad”) ja ETV2-s oli kaks (“Lepatriinu ja Musta Kassi imelised lood” ja “Mängi surnut!”).

Meie tihti isegi ei hakka süvenema nende kanalite seriaalidesse, sest need jätavad väga sünge mulje. Maailmas on niigi juba nii palju negatiivsust ja seetõttu noortena otsime meie pigem sisu, mis ei nõuaks liigset emotsionaalset ja ajalist koormat.

Mõlemat kanalit analüüsides tundus, et Eesti Rahvusringhääling proovib korraga haarata igast vanusegrupist kõike. Jääb vaid loota, et peredel on kodus rohkem kui üks televiisor, sest kui samal ajal käib ETV2 pealt multifilm ja ETV-st “Aktuaalne kaamera”, siis korraga on neid keeruline vaadata. Meile jäi mulje, et erilist konkurentsi ETV ja ETV2 vahel siiski ei ole, kuna nende sihtgrupp on teadlikult täiesti teine ja nad kuuluvad mõlemad Eesti Rahvusringhäälingu alla. ETV keskendub rohkem täiskasvanutele ja näitab neile aktuaalseid päevauudiseid, spordi- ja teadusuudiseid ning ETV2 paneb rõhku hoopis kultuurile ja noorsoole.

Kanal 2 ja TV3
Erameedia telemajadele kuuluvad TV3 ja Kanal 2 pakutav sisu on suhteliselt sarnane ja konkurents auditooriumi tähelepanu eest omavahel kõige suurem.

Kanal 2 telekava pühapäeva õhtul näeb iga nädal suhteliselt samasugune välja. Kell seitse alustab õhtut “Reporter+”, mis on ajastatud selleks ajaks, kui kõik inimesed on jõudnud televiisorite ette. TV3 telekava algab aga meelelahutusliku reisisaatega “Kaks Kanget Kaukaasias”, millele järgneb uudistesaade “TV3 uudised”. See kestab pool tundi ja on kestvuse poolest kõige lühem saade õhtul.

Mõlema kanali uudistesaated kajastavad mitmekülgselt päevakajalisi uudiseid nii Eestist kui ka välismaalt ja sisaldavad eraldi ilmateate segmenti. 13. oktoobri saadete näitel kattuvad neil osad välisuudised, näiteks Ukraina ja Iisraeli teemal, kuid enamik Eesti uudiseid on erinevad. Saated on ka struktuurilt väga sarnased. Need algavad lühikese sissejuhatusega, mis tutvustavad vaatajatele käsitletavaid teemasid ja suurendavad seeläbi vaataja huvi sisu vastu.

Uudistesaated “Reporter+” ja “TV3 uudised” on justkui soojendus kanalite järgnevatele meelelahutuslikele saadetele. Mõlevad sisaldavad sisuturunduslikke elemente, mille eesmärk on juhtida vaataja tähelepanu uudistele järgnevatele meelelahutussaadetele. 13. oktoobril esitles “Reporter+” intervjuud saate “Ma näen su häält” külalistega. Samamoodi esines “TV3 uudistes” intervjuu saate “Su nägu kõlab tuttavalt” külaliskohtuniku Sepo Seemaniga.

Kantar Emori iganädalases telesaadete edetabelis oli oktoobri esimesel nädalal “Reporter+” keskmiseks vaatajate arvuks 89 000 vaatajat saateminuti kohta. “TV3 uudised” pingereast puudusid, seega on mõlema kanali vaatajate seas “Reporter+” populaarsem uudistesaade.

Uudistele järgnes Kanal 2-s ‘‘Kuldvillak’’, mis kestis samuti pool tundi. Kiire mäng ja mitmekesised teemad hoiavad vaatajate tähelepanu. Lisaks on mängus on vaja kiiret reageerimist, mis teeb vaatajatele saate pingeliseks ja kaasahaaravaks. Kell kaheksa jõuab kanalis ekraanile ‘‘Ma näen su häält’’, mis kestab kaks ja pool tundi.

Kanal 2 suurim konkurent pühapäeva õhtul on kindlasti TV3, sest pool tundi varem stardib Eesti kuulsustega muusikaline paroodia- ja võistlussaade ‘‘Su nägu kõlab tuttavalt’’. TV3 populaarne meelelahutussaade algab arvatavasti varem sellepärast, et kui inimene on juba huvitava saate endale käima pannud, siis ta ei vaheta vahepeal kanalit. Seega annab pooletunnine edumaa TV3-le omajagu eelise. Mõlemad saated on siiski suhteliselt pikad ja võistlevad pidevalt omavahel auditooriumi pärast.

Sellegipoolest on ‘‘Ma näen su häält’’ kõvasti jupitatud, et kõik reklaamid mahuksid ära. Inimesi püütakse hoida kanalil sellega, et iga esinemine on jäetud peale reklaamipausi. Sama ülesehitust kasutab ka TV3 oma saatega “Su nägu kõlab tuttavalt”. Saade on paigutatud nii-öelda teleauditooriumi parimale ajale, et oma meelelahutusliku sisuga rohkem inimesi vaatama meelitada ja sisu vahele rohkelt reklaame asetada.

Kuigi “Su nägu kõlab tuttavalt” näitab mitmeid Eesti tuntuid kultuuritegelasi kehastamas tuntuid isikuid, siis “Ma näen su häält” annab aga suurema kaasaelamise võimaluse. Saates on kaasatud palju nii-öelda tavakodanikke, kellel on võimalus raha võita. See jällegi tekitab vaatajas elevust ja soovi ise saatesse minna. Samuti paljude vaatajate lähedased esinevad seal, seega on põhjust miks televiisor just sellele kanalile lülitada. TV3 saate puhul saavad inimesed küll kaasa elada, kuid otseselt peale vaatamise nad midagi teha ei saa.

Kanal 2 õhtu lõpetab iganädalane seriaal. See on pandud suhteliselt hilja peale põhjusega, kuna seriaalil on kindel auditoorium, kes seda alati ootab ning ei pane pahaks, et see alles peale meelelahutuslike saateid hakkab. TV3 lõpetab õhtu välismaise põnevikuga “Kuum tagaajamine”.

Era vs. avalik
Avalik-õigusliku meediakanalite ja erameedia kanalite erinevus on kindlasti näidatavad reklaamid, mida ETV-s ja ETV2-s pole üldse. See omakorda annab Rahvusringhäälingule võimaluse paremini ja mitmekesisemalt sisustada oma pühapäevaõhtune telekava. Nad pakuvad vaatajatele nii teadust, teatrit, muusikat, toidukultuuri ja palju muud. Samas on Kanal 2-s ja TV3-s õhtu sisustatud paari üksiku meelelahutusliku saatega.

Erameedia telekanalites, nagu TV3 ja Kanal 2, on saated tavaliselt pikemad, kui ETV või ETV2. Kuid näib siiski, et inimesed otsivad pühapäeva õhtul pigem meelelahutust. Kantar Emori telesaadete iganädalases edetabelis on kõrgel kohal nii “Ma näen su häält” (228 000 vaatajat kokku) ja “Su nägu kõlab tuttavalt” (290 000 vaatajat kokku). ETV saadetest on kõige populaarsem “Aktuaalne kaamera” (184 000 vaatajat).

Samuti on “Su nägu kõlab tuttavalt” populaarsusel suur roll sotsiaalmeedia turundusel, kuhu saata järgselt satuvad lühiklipid mõnest eredamast etteastest. Sarnaseid lühiklippe on hea jagada ka sõpradega, mis tekitab rääkimiseks ühiseid teemasid. Sotsiaalmeedia nopib tundidepikkusest saatest parimad hetked välja ning tänu sellele ei pea inimene neid ise tikutulega taga ajama. Kui saate sisuturundus pidevalt sotsiaalmeedias ette tuleb, kutsub see siiski ka meid saadet vaatama.

Rahvusringhäälingu kanalites on omasaadete osakaal suur. Kanalit on võimalik jälgida otseülekandena internetis ja saateid võimalik vaadata kodulehelt arhiivist. Erameedias (Kanal 2 ja TV3) on omasaadete osakaal väiksem ning enamik saateid tuuakse välismaalt.

Kantar Emori teleauditooriumi ülevaate uuringus on septembrikuu lõikes kõige suurema vaatamisnumbritega telekanal ETV (15,2%), sest Eesti ühed populaarsemad saated on “Pealtnägija” ja “Aktuaalne kaamera”. Kanal 2 vaatamise osakaal on 11,4%. TV3 on 4,6% ja ETV2 kõigest 1,8%. Samas võib väita, et pühapäevaõhtuti löövad Kanal 2 ja TV3 kanalid ETV troonilt, sest “Su nägu kõlba tuttavalt” ja “Ma näen su häält” haaravad tuhandeid peresid teleka ette.

Hinnang
Arvame, et Eesti telekanalite pingelises võitluses on kõige suurem konkurents pühapäeva õhtul siiski TV3 ja Kanal 2 vahel. Pikas võidujooksus on esikohal praegu TV3 oma saatega “Su nägu kõlab tuttavalt”. Auditooriumi tähelepanu tõmbab kõik see, mis on emotsionaalselt kaasahaarav ja mitmekesine. Vaataja paneb ekraanil toimuvat paremini tähele, kui saate produktsioon on hea. See tähendab, et kõik laval ja ekraanil toimuv on pilkupüüdev ja lihtsalt jälgitav. Nii Kanal 2-l kui ka TV3-l on meie arvates väga hea produktsioon.

Ka noorte kasutamine teletöös- ja protsessides on meie arvates üks võimalus, mida ei kiputa eriti kasutama. Nii-öelda “kino tegemine” ja selle maagia on jäänud vanemate inimeste kanda ning telemajas liigselt värsket verd ei ole. Ka Eesti staarid, keda näiteks “Su nägu kõlab tuttavalt” saates näidatakse on pigem juba aastakümneid tegutsenud inimesed. Meie arvates aitaks noori televisioonile lähemale tuua see, kui luua noortele paremad võimalused ise tele teha.

Tüüpiline trikk, mida telekanalid püüavad teha, et auditooriumi hoida võimalikult kaua sama kanalil on see, et jäetakse kõige põnevam koht peale pausi. Meie eelistame sellisel juhul kasutada järelvaatamise funktsiooni, kuna see võimaldab jätta reklaamid vahele. Kohati on tülikas meie jaoks ka see, kui peale igat reklaamipausi tehakse uuesti ja uuesti sissejuhatus saatesse. Praegune televiisori kava ja saated on pikaks venitatud ja sisaldavad ebavajalikke reklaame ja kordusi. Noorte tähelepanuvõime on oluliselt lühem, kui meile läbi televiisori suunatud sisu. Kui produktsiooni oleks kaasatud rohkem noori, muudaks see ka saadete kestuse lühemaks ja sisu tabavamaks.

Kommentaarid