“Teatri jaoks on see kindlasti nähtavuse suurendamine, aga majanduslik tulu sageli mitte,” lausus Karlova teatri tegevjuht Ruta Rannu. “Käime nii palju kui meie võimalused lubavad, aga kui kulud on tuludest suuremad, ei saa me väljasõitu teha.” Tema sõnul on väljasõit mõistlik, kui saalitäituvus on 80-protsendiline, sest siis ei jääda nulli, vaid saadakse ka väike rahaline tulu.
Musta Kasti juhi Merilyn Elge sõnul mängivad nemad sageli Tallinnas, mis tasub end enamasti majanduslikult ära. Mujal on riskid aga suuremad, sest garantiid pole, kas saal saab publikut täis. “Tulutoov see ettevõtmine kindlasti ei ole: kui tulude-kuludega nulli jääda, siis ongi juba hästi,” sõnas Elge.
Etenduste juures on küll palju muutujaid, kuid piletitulust peaksid teatrid kaetud saama näiteks transpordi kulud ning trupiliikmete ja tehniku töötasud. Karlova teatri tegevjuhi Rannu sõnul on väljasõiduetenduste puhul näitleja teatrile ka kallim ning lisanduvad turunduskulud ja saalirent.
Asukohast olenevalt võivad piletihinnad erineda ligi poole võrra. Rannu tõi näiteks, et ühe etenduse piletihind võib Räpinas olla 15 eurot, kuid Tallinna lähedal Viimsis 30, sest maksevõime on inimestel erinev. Ta tõdes, et piletihindade osas saab Karlova teater suurtest teatritest paindlikum olla, et õhema rahakotiga inimesed ka etendustel käia saaksid.
Teatrite väljasõitude toimumisele on kaasa aidanud ka kultuuriministeeriumi programmi “Teater maal” toetused, mis aitavad katta näiteks transpordikulusid mitte-teatrilinnadesse.
Mõlema erateatri juhid ja ka Vanemuise dramaturg Sven Karja tõdesid, et väljasõite tehakse selleks, et oma tegemistega suurema vaatajaskonnani jõuda. Elge sõnul on see Musta Kasti puhul nõnda eriti Tallinnas mängimisega. “Pealinnas tehakse teatrit nii palju, et inimesed vaid teatri pärast Tartusse sõitma ei hakka,” ütles Elge.
Teise linna teatrisse minemine on inimestele sageli ka liiga kulukas. Elge sõnul ei tohiks teater olla aga ainult suurte linnade privileeg, vaid etendused peaksid jõudma väiksematesse kohtadesse, kus püsivalt teatrit ei tegutse.
Mitte-teatrilinnadesse minekut võib Karja sõnul pidada mõnes mõttes missiooniprojektiks.
Lisaks nentisid Elge ja Karja, et kodusaalist väljaspool mängimisega kaasneb teistsugune mängurõõm. “Ka näitlejad pigem naudivad teistes linnades mängimist, sest sageli on publiku reaktsioonid mujal mängides hoopis teistlaadi kui kodus,” sõnas Karja.
Kommentaarid