Tulevasest aastast on vetelpääste olemasolu kooliujulates kohustuslik, kuid olukorraga kaasnevad uued nõuded vastutavatele isikutele külvavad koolides segadust.
Juunis teatas sotsiaalministeerium, et ujulatel, sealhulgas kooliujulatel, tuleb edaspidi vastutada, et ujumistunni läbiviija suudaks tagada veeohutuse. Vetelpääste eest vastutav isik võib olla samaaegselt ka ujumistundi juhendav ujumisõpetaja või -treener. Määrus jõustus 1. septembrist ning muutub kohustuslikuks tulevase aasta jaanuarist.
Vetelpäästja kohustusi täitval inimesel ei pea olema vastavat kutsetunnistust. Sotsiaalministeeriumi nõunik Ramon Nahkur ütles, et vetelpäästekoolituse vajalikkust peab hindama tööandja. Ta lisas: “Võimekuse all mõtleme seda, et me ei nõua vastava koolituse läbimist.”
Kivilinna kooli direktor Karin Lukk ütles, et koolile on probleemiks veeohutuse tagamisega kaasnevad lisakulud. “Me ei teadnud, et sellel aastal selline 300–500 eurone lisakulu tuleb teha. Me planeerime alati aasta eelarvesse koolitused võimalikult varakult ära,” sõnas Lukk.
Siiski on koolil eelarves ootamatuteks kuludeks ka oma tagavara, millest koolituskulud seekord makstakse. Lukk mainis, et kool pidi kiiresti täpsustama sügisest kooliga liitunud uute õpetajate oskused. “Kui nendest keegi peab hakkama ujumistunde andma, siis sellisel juhul tuleb ta kohe koolitusele suunata,” ütles ta. Selle tulemusena suunas kool kaks õpetajat koolitusele.
Eesti Koolijuhtide Ühenduse MTÜ juhatuse liige Urmo Uiboleht tõi välja, et täpsustamist vajaks ka olukord, kui üks kool käib oma õpilastega teise kooli ujulas ujumistunde läbi viimas. Ta selgitas, et on segane, kas sellises olukorras vastutab kool, kus ujula asub, tundi läbi viiv teise kooli õpetaja või hoopis keegi kolmas.
Uiboleht näeb probleemi ka selles, et koolid pole jõudnud läbi mängida, mida määruse kehtestamine reaalelus tähendab, ning selgitas, et määrus võib õpetajatele vaid lisapinget ja segadust tuua. Samuti on tema sõnul oluline tagada õpetajatele motiveeriv tasu ujumistundide läbiviimise eest. “Kui nad on teatud mõttes oma töökohustuste tõttu sunnitud minema vastutama teisse kooli, siis mis on hüvitis, et nad ka päriselt oleksid valmis basseini ääres vastutama,” lausus Uiboleht.
Tamme kooli direktor Ingrid Koni ütles, et praegu ei tekita uus vetelpääste kohustus nende koolile lisakulusid. Ujumistunniks on klass jagatud kaheks, mis tähendab, et õpetajal tuleb korraga jälgida kahtteist õpilast.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Nahkur nõustus asjaoluga, et riigi poolt võiks tulla rohkem juhiseid. 18. septembril toimub sotsiaalministeeriumi, terviseameti, Eesti Vetelpääste Seltsi MTÜ ja Päästeameti ühine kohtumine, kus arutatakse ja täpsustatakse vetelpääste määruse juhiseid. “Kohtumisel on laual näiteks küsimus, kuidas määrusega seoses muuta vetelpääste osa selgemaks ja arusaadavamaks,” lisas Nahkur.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid