Avaleht Sisukaart Liigu põhisisu juurde

10 küsimust: Kristiina Ehin

Mathi Kivi | Pildid: Kaari Saarma

"Kümme küsimust" on rubriik, kus soovime rohkem teada saada huvitavate Tartu inimeste kohta, kes ühel või teisel viisil ülikoolilinnas on silma paistnud. Esimeses numbris vastab kümnele küsimusele armastatud luuletaja, kirjanik ja laulja Kristiina Ehin. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule eriala ning kirjutanud magistritöö naise enesetunnetuse peegeldustest Eesti uuemas ja vanemas rahvalaulus. 2016. aastal valiti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks ning 2017. aastal nimetati Ehin esimeseks Tartu linnakirjanikuks.

  1. Iseloomusta Tartut kolme sõnaga.
    Sügav. Teadmistejanune. Arenev.

  2. Millist raamatut viimati lugesid?
    Goethe “Faust”.

  3. Mis on sinu suurim hirm?
    Kas just suurim, aga üks hirm on see, et nutiajastu kiirete klikkidega harjudes kaotame midagi suurt ja sisulist.

  4. Milline on sinu lapsepõlve parim mälestus?
    Isaga koos tehtud jalutuskäigud ja matkad.

  5. Mis on parim nõuanne, mis sulle on antud?
    Ära muretse - isegi kui praegu on raske, siis küllap paistab peagi päike sinugi taevas.

  6. Mis sind elus inspireerib?
    Inimeste sügavus, armastuse mitmetähenduslikkus, surma paratamatus ja elurikkus.

  7. Millist supervõimet sooviksid omada?
    Tore oleks olla nii sisendusjõuline, et ka maailma kõige vägevamad ei suudaks sellele vastu panna.

  8. Mis on eesti keeles ilusaim sõna?
    Eluvesi.

  9. Millisena näed Tartut 10 aasta pärast?
    Ma loodan, et selle linna teadlased saavad taas oma hea enesetunde tagasi ning ei pea päevast päeva tegelema rahade hankimisega. Loodan ka seda, et emakeelne ülikool ajab taas selja sirgu ja vähemalt kümne aasta pärast on aru saadud, et vaid võõrkeeles teadust tehes jääb meie oma keele- ja kultuuriruum üsna vaeseks. Mul on ilusad mälestused sellest, kuidas minu ülikooli ajal peahoone esine kihas ja elas. Seal kohtuti ja mindi edasi ülikooli vanasse kohvikusse, kus kõik oli odav ja seltskond hea. Praeguses Tartus on minu meelest üliõpilastele liiga kallid üüri- ja toiduhinnad. Ülikooli kohvik peaks taas olema selline, kus üliõpilased tahavad käia, mis ei oleks kallis ja liigpidulik. Peahoone võiks taas saada elu sisse. Muidugi jõgi ja selle kaldad - need võiksid olla veel laeva- ja kohvikuterikkamad, sealne valgus ja peegeldused on selle linna uhkus. Kesklinnas võiks olla Pallaslaste püsinäitus, praegu on paljud suurepärased Tartu koolkonna taiesed Kirjandusmuuseumi suletud uste taga hoiul. Tartus võiks olla üks avatud galerii-kohvik kõigi Tartuga seotud kirjanike portreedega ja põnevate kirjanduslike lugudega, avatud raamaturiiulitega ja meie kirjandusest inspiratsiooni saava menüüga. Oh, seda unistuste jada võiks veelgi jätkata... Eelkõige tahaks näha siin veel rohkem õnnelikke nägusid.

  10. Kelle 10 küsimuse vastuseid tahaksid järgmisena lugeda?
    Arheoloog Ain Mäesalu.