Lilla Daam Kirjandusmuuseumis ihaldab noori mehi
Vanemuise 42 aadressil asuv Eesti Kirjandusmuuseum on paljudele ilmselt tuntud kui Eesti kirjandusajaloo meka ja püha paik, kuid mida paljud ilmselt ei tea on see, et kirjandusmuuseumis käivat ringi kummitus, keda kohalikud kutsuvad Lillaks Daamiks.
Legendi kohaselt oli salapäraseks daamiks aadlipreili Friederike Julie Anette Marie von Grote, kes segastel asjaoludel 19. veebruaril 1913. aastal suri. Linna peal levinud kuulujuttude järgi olnud Friederikel armulugu Mellini kliiniku tohtrihärraga, kuid too olevat jätnud naise õnnetul kombel maha. Jutustuste kohaselt võttis Frederike pärast seda endalt elu. Konks, mille otsa aadlipreili end legendi järgi poos, on siiani maja esimese korruse kaminatoas olemas. Küll aga on Karula kiriku surmameetrikas kirjas see, et Friederike suri hoopis ägedasse pimesoolepõletikku Riias. Kirjandusmuuseumi kummitus Lilla Daam on nime saanud selle järgi, et teda on valdavalt nähtud noore daamina lillas keebis või heledas kleidis, millel on violetsed varrukad.
Friederike perekond, von Groted lahkusid Eestist küll 1919. aastal, kuid vaim jäi kirjandusmuuseumi majja edasi. Aastate jooksul on majas segastel asjaoludel surnud mitmeid mehi ja nii arvataksegi, et nende surmadega on seotud just Friederike, kes on sügavalt solvunud tollase Mellini kliiniku arsti alatust käitumisest ja kes nüüd ihaleb kättemaksuks noorte meeste hingi.