Koroonakriisi ajal, kui füüsiline liikumine ja sotsiaalne tugi on tavapärasest piiratum, võib saada kannatada ka inimese vaimne tervis. Iseenesest mõistetavate igapäevategevuste ärajäämine on mõjutanud inimesi rohkem kui oleks osanud arvata.

Katriito Nõustamis- ja Psühhoteraapiakeskuse psühholoog Liina Adov toob välja, et vaimse tervise häirete ennetamiseks on kõige tähtsam inimesel end tundma õppida. Tuleb aru saada, mis on need tegevused, mida inimene vajab, et iseennast hoida. Näiteks võib selleks olla sotsiaalne suhtlus ehk harjumus kohtuda sõpradega või kohvinurgas kolleegidega juttu puhuda. Hoolimata sellest, et kodus töötades toimuvad küll koosolekud, siis vahetu inimlik kontakt või niisama lobajutt kipub pigem ära jääma. Adov soovitab enne koosoleku algust võtta kümme minutit kolleegidega lobisemiseks või kohtuda näiteks argiste murede jagamiseks veebi vahendusel.

Kohtume kell 13 Zoomi kohvinurgas

Kui inimene teadvustab, et suhtlemine on see, mis teda väga palju toetab, siis tuleb valida teadlikult endale ajutisi alternatiive. Adov tõdeb, et kuigi Zoomis ühiselt kohvi juua ei ole sama, mis näost näkku muljetamine, siis ei tasuks seda võimalust siiski alahinnata.

Ka elustiilitreener Kaisa Torn soovitab suunata oma fookuse praeguse aja võimalustele, mitte nii väga puudujääkidele. “Näiteks praegu ei saa minna kohvikusse kohtama. Miks mitte teha selle asemel hoopis kohting enda kaaslasega kodus? Selleks laota tekk maha, süüta küünlad, pane mõnus muusika käima, valmista või telli maitsev toit koju ja mängi lauamänge,” toob Torn välja. Aktiivsetele inimestele soovitab ta enda füüsilist tervist parandada läbi mängu: viia näiteks sõprade või pere ringis läbi võistlus, kes suudab kõige esimesena teha järjest 50 kätekõverdust.

Häid viise oma vaimse tervise turgutamiseks on mitmeid. Hea on alustada tähelepanuharjutustega: vaata viis minutit aknast välja ning jälgi ümber toimuvat või kuula süvenenult muusikat. Adov rõhutab, et eelkõige on oluline astuda korraks välja igapäevasest rutiinist. “Selliseid pisikesi pause on tore teha ka koos lastega,” lisab ta. Adov rõhutab ka seda, et need vanemad, kes on lastega kodus, peavad mõistma, et see aeg ei ole võrreldav tavapärase rutiiniga ning nii endale kui ka lastele ei peaks esitama samu ootusi.

“Kindlad rutiinid toetavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid, kuid teisalt ei tähenda rutiin seda, et iga hetk peab olema piinliku täpsusega sisustatud. Seejuures on hea ka endale meelde tuletada, et antud olukord on mööduv ning ajutiselt tuleb leida enda pere jaoks sobivaim variant,” märgib Adov.

Millal peaks abi otsima?

Adov sõnab, et kui inimene märkab, et ta on tavapärasest ärevam, närvilisem või rahulolematum, siis on igati mõistlik pöörduda lähedaste või spetsialisti poole. “Spetsialisti juurest võib saada nii mõnegi hea idee, mis aitab enda olukorrale hoopis teise hinnangu anda ning probleemile lahendus leida,” selgitab ta.

Kui esialgu jääb valmisolekust enda murega kellegi konkreetse poole pöördumiseks vajaka, soovitab Adov külastada vaimse tervise veebilehti. Ühe näitena toob ta välja Peaasi.ee, kust võib leida nii teemakohaseid artikleid, asjakohaseid nippe, võimaluse sooritada vaimse tervise teste ning leida ka kontaktid, kellega saab soovi korral e-kirja teel ühendust võtta. Sarnaselt toimib ka veebileht Lahendus.net, kus on võimalus anonüümselt kirja teel mure jagada ning saada spetsialisti nõu ja abi.

Kas geenitehnoloogia suudab lahendada vaimse tervise probleemid?

Selleks, et tulevikus lahendada vaimse tervise probleeme personaalmeditsiini abil, on Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu algatanud uuringu “Heaolu ja vaimne tervis”, mille eesmärk on uurida erinevate vaimse tervise probleemide tekkemehhanisme.

Neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto sõnul on teadusuuringud näidanud, et vaimse tervise probleemid on ühiskonnas väga levinud. Lausa igal teisel inimesel diagnoositakse elu jooksul mõni vaimse tervise häire. Levinumateks häireteks on meeleoluhäired nagu depressioon, aga ka ärevushäired, liigsest alkoholi tarvitamisest tingitud ja stressiga seotud häired. “Keeruline koroona-aasta on lisanud paljude inimeste jaoks veel lisastressi, mis vaimset tervist ühel või teisel moel mõjutavad,” tõdeb Lehto.

Lehto sõnul on teada, et vaimse tervise probleemide avaldumisel mängivad olulist rolli nii geenid kui ka keskkond. Praegusel hetkel aga ei teata täpselt, miks üks või teine vaimse tervise häire mõnel inimesel tekib. Samuti murtakse pead, miks mõni inimene ei leia endale sobivat ravimit nende paljude ravivõimaluste seast, mida pakub tänapäevane meditsiin.

“Geeniuurijana tundub see olukord väga murettekitav, kuna viimaste aastakümnete jõudsad arengud geneetika valdkonnas on ilmekalt näidanud, kui suur kasu võib olla geeniandmetel meditsiinisüsteemis teiste haiguste näidetel. Näiteks on võimalik geeniandmete abil parandada rinnavähi või südamehaiguste ennetust, täpsustada pärilike haiguste diagnoose ning määrata igale inimesele just talle sobiv ravim,” selgitab Lehto.

Selleks, et ka vaimse tervise valdkonnas ühel hetkel nii kaugele jõuda, on vaja antud valdkonna probleeme rohkem uurida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurtele andmestikele, et saaks teha võimalikult täpseid järeldusi ning võtta arvesse nii inimese geneetikat, kui ka teisi olulisi tegureid, nagu läbielamised ja elustiil. Mida täpsemad on järeldused, seda suuremat hulka abivajajaid need tulemused lõpuks ka aitavad.

Lehto nendib, et kuigi hetkel ei ole näha, et ainuüksi geneetilise info alusel oleks mõistlik populatsioonitasandil ennetustegevusi planeerida, siis toob ta välja, et geeniandmed võivad osutuda väga kasulikuks nende inimeste puhul, kellel juba on mõni vaimse tervise probleem tekkinud ja kes on ka pöördunud spetsialisti poole. Kuna sageli on erinevatel vaimse tervise häiretel kattuvad sümptomid, on spetsialistidel tihti väga keeruline haiguse varases faasis aru saada, millises suunas võib haigus edasi areneda. Samas on just häire varases etapis jälile saamise korral paranemise prognoos kõige parem.

“Samuti uurime ravimite tõhususe ja nende kõrvaltoimete geneetikat, et tulevikus oleks võimalik geeniinfo alusel määrata igale patsiendile just selline ravim, mis ei tekitaks tal raskeid kõrvaltoimeid ning millest inimene saaks abi,” selgitab Lehto.

Seni kuni personaalmeditsiin vaimse tervise valdkonnas veel areneb, saab juhinduda psühholoog Liina Adovi soovitusest: vaimse tervise häirete ennetamiseks on kõige tähtsam end tundma õppida ning aru saada, mis on see tegevus või tegevused, mida käesoleval hetkel vajad, et iseennast hoida. Ning kui soov on enda murele saada teine vaatenurk, võib abi otsida nii vaimse tervise veebilehtedelt kui ka spetsialistidelt otse.