Septembri lõpus läksid 11- ja 10-aastased Triinu ja Marlen Tartu Aardla Rimisse. Marleni ema Heleriin Krõlova sõnul hakkasid kolm teismelist poissi poes tüdrukute riideid kommenteerima. Kui tüdrukud poest lahkusid, järgnesid poisid neile. Krõlova rääkis, et poisid üritasid nii tema tütart kui teist tüdrukut jalaga lüüa ja valasid tema 10-aastasele tütrele energiajooki pähe.
Krõlova sai juhtunust teada, kui tütar talle nuttes helistas. „Nad olid mõlemad pikalt šokis, nad ei ole varem sellist väärkohtlemist kohanud,“ sõnas Krõlova. Järgmisel päeval ei tahtnud tüdrukud tema sõnul ka õue minna. Krõlova rääkis, et helistas sündmuskohalt peale tüdrukute rahustamist politseisse ning tegi juhtunu kohta avalduse.
Tartu piirkonnapolitseinik Mariliis Metsa sõnul ei näe politsei selliseid juhtumeid Tartus küll iga päev, kuid neid tuleb siiski ette, sest noored ei tule alati oma tunnetega toime ja kambavaim õhutab noori. „Üks tuleb geniaalsele ideele ja sealt see lumepall veerema hakkab,“ sõnas Mets.
Tartu noorsootöö keskuse direktor Margit Kink näeb probleemi laiemalt kui ainult noorte käitumises. Tema sõnul mõjutavad noori kodu, sõpruskond ja sotsiaalmeedia. „Noored ja lapsed peegeldavad seda, mis ühiskonnas toimub,“ nentis Kink.
Psühholoog Kristel Aimee Laur rääkis, et paratamatult on kiusamiskultuur osaks meie ühiskonnast. Laur peab kiusamist grupipõhiseks ning rääkis, et grupis võib noor saada kiusamise kaudu staatust. Grupis võivad Lauri sõnul inimesed kiusamist toetada ka vaikides.
Laur näeb mõjutusi ka täiskasvanute käitumisest, sest lapsed jälgivad, kuidas vanemad, poliitikud ja teised eeskujud omavahel suhtlevad. “Donald Trumpi (toim- USA president) ja teiste eeskujude puhul me näeme sellist teatavat kiusamist ja vägivalda õhutavat kultuuri,” sõnas Laur.
Lapsed vajavad Lauri sõnul enda kõrvale vähemalt üht täiskasvanut, kes neid märkab, kuulab ja suunab. Lauri hinnangul loob turvaline ja hooliv kodu lapse arenguks hea pinnase, kuid vanem ei pea kõigi probleemidega üksi toime tulema. “Et kasvaksid need kodanikud, kellega kõigil oleks hea elada, siis me peame külana seda vastutust kandma,“ sõnas Laur.
Tartu piirkonnapolitseinik Mariliis Mets ütles, et politsei räägib sellistes olukordades noore ja lapsevanematega ning võtab vajadusel ühendust kooli, kohaliku omavalitsuse või nõustajaga. Metsa sõnul peab politsei koostöös kohaliku omavalitsuse ja nõustajatega jõudma probleemini enne, kui ennetustööks on liiga hilja.
Kommentaarid