Tartumaa toidustrateegia näeb ette, et 2030. aastaks kasutavad Tartumaa toitlustajad valdavalt kohalikku toorainet, kuid Tartu restoranide peakokkade sõnul piiravad selle suuremat kasutamist eelkõige kõrge hind ja hooajalisus.
Strateegia koostamist koordineerinud Tartumaa arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Tammetsa sõnul on 2030. aasta eesmärk kasutada kohalikku toorainet ligi 90 protsenti. “Praegu me veel seal ei ole, aga liigume selles suunas,” sõnas Tammets. Kohaliku tooraine all peab strateegia silmas eelkõige Tartumaal toodetud toitu.
Restorani Fii peakoka Andrus Saartoki sõnul sõltub kohaliku tooraine kasutamine aastaajast. Kevadel ja suvel saab restoran rohkem kasutada Tartumaa aedades ja kasvuhoonetes kasvatatut, väljaspool hooaega on valik väiksem. Selleks, et kohalikku toorainet ka hiljem kasutada, säilitab restoran sügavkülmas hooajal varutud saadusi.
Saartoki sõnul proovib Fii igal aastal kohalikku toorainet rohkem kasutada, kuid alati ei ole see majanduslikult võimalik. Ta tõi näiteks olukorra kartuli hindadest. Mujalt pärit variant võib maksta 50 senti, samal ajal kui kohalik on neli eurot. „Ei ole lihtsalt võimalik kasutada seda kohalikku nii palju kui tahaks,“ ütles Saartok. Tema sõnul muudab kohaliku tooraine hankimise keerulisemaks ka see, et vajalikku kaupa tuleb otsida mitmelt erinevalt pakkujalt. See nõudis restoranilt pidevat tööd ja aega.
Ka restoran Hõlm kasutab peakoka Sven Pärna sõnul Tartumaalt pärit toorainet pigem vähe. Kohalikult tootjalt saab näiteks juurvilju ja vutiliha. Pärna sõnul on peamine takistus see, et Tartumaal pole restoranidele piisavalt vajalikku toorainet pakkuda, nagu näiteks erinevad lihad, kalad või juustud.
Ei Fii ega Hõlmi restorani peakokk ei olnud varem Tartumaa toidustrateegiast kuulnud. Pärn pidas kohaliku tooraine osakaalu suurendamise sihti praegustes oludes väga raskesti saavutatavaks.. „See tundub väga-väga utoopiline,“ ütles Pärn. Tema sõnul tekib küsimus juba sellest, kuidas peaksid Tartumaalt tulema näiteks restoranis kasutatavad lihad, kalad või piimatooted.
Arendusseltsi tegevjuht Tammets täpsustas, et strateegias kirjeldatud kohaliku tooraine kasutamine ei ole restoranidele kohustuslik. Tartu maakonna omavalitsused on küll liitunud hea tahte leppega, kuid see puudutab kohaliku tooraine kasutamist kooli- ja lasteaiatoidus. „Restoranid on osalenud ja kaasa mõelnud strateegiaprotsessis ja nad on teadlikud sellest, mis suunas me liigume,” sõnas Tammets.
Eraettevõtetest restoranid otsustavad ise, millist toorainet nad kasutavad. Restoranide jaoks on strateegias seatud suund soovituslik.
Image
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid