Indrek Pähnapuu seostas Facebookis Norra laskesuusataja Sivert Guttorm Bakkeni surma
COVID-19 vaktsineerimisega. Bakkenil oli varem diagnoositud vaktsineerimisega seostatud
südamepaunapõletik. „Südamest kahju, et peale surutud vaktsineerimisest välja ei tulnud,“
kirjutas Pähnapuu 23. detsembril 2025.
Indrek Pähnapuu, poliitaktivist, rahvaliikumise Erakond Plaan B asutaja ja eestvedaja ning ettevõtja, kirjutas sotisaalmeedias, et Bakkeni juhtum on seotud vaktsiiniga. „Südamest kahju, et peale surutud vaktsineerimisest välja ei tulnud,“ kirjutas Pähnapuu 23. detsembril 2025.
Bakken rääkis 2022. aastal väljaandele Langrenn.com, et haigestus pärast kolmandat COVID-19 vaktsiinidoosi südamepõletikku, mille põhjuseks pidas tõenäoliselt vaktsiini. Norra laskesuusatamise alaliit nimetas haigust südamepaunapõletikuks ehk perikardiidiks. Haiguse tõttu jäi sportlane ligi kaheks aastaks treeningutest eemale, kuid naasis 2024. aastal võistlustele.
Bakkenil oli südameprobleeme olnud ka varem. Ta rääkis samas 2022. aasta intervjuus, et talle tehti 2021. aasta kevadel südamerütmihäire tõttu operatsioon.
27-aastane Bakken leiti 2025. aasta detsembris Itaalia hotellitoast surnuna. Norra väljaanne VG kirjutas 10. augustil perekonna advokaadile tuginedes, et surmapõhjuse uurimine alles kestis. Uurijad kontrollisid ka sportlase kasutatud kõrgustreeningu varustust, kuid selle seost surmaga ei olnud kinnitatud.
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla kinnitas, et COVID-19 mRNA-vaktsiinid võivad väga harva põhjustada nii südamepaunapõletikku kui ka südamelihasepõletikku. Südamelihasepõletik kahjustab erinevalt südamepaunapõletikust südamelihast. Enamik haigestunuid paraneb, kuid on esinenud ka raskeid ja surmaga lõppenud juhtumeid. Põletik tekib tavaliselt vaktsineerimisele järgnenud päevadel.
Uusküla sõnul võib südamepõletikku põhjustada ka koroonaviirus ise ning nakatumisega seotud risk on üldiselt suurem.
Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhendi järgi võib südamepaunapõletik mõnikord korduda või pikalt kesta. Tartu Ülikooli epidemioloogiaprofessor Anneli Uusküla suunas meid ka ajakirjas JAMA avaldatud uuringu juurde, kus vaktsineerimisjärgse südamelihasepõletikuga patsientidel esines pooleteise aasta jooksul vähem raskeid südameprobleeme kui muudel põhjustel sama haigust põdenutel. See uuring ei käsitlenud aga Bakkenil kirjeldatud südamepaunapõletikku.
Maia Uusküla viitas Kanada uuringule, milles ei leitud tõendeid, et COVID-19 vaktsineerimine suurendaks muidu tervete nooremate inimeste äkksurmariski. Uuringust olid siiski välja jäetud teadaoleva südame-veresoonkonnahaigusega inimesed. Bakkeni varasemaid südameprobleeme arvestades ei saa uuringut tema juhtumile üksüheselt üle kanda. Anneli Uusküla viidatud USA noorsportlaste uuringus ei sagenenud pandeemia ajal äkilised südameseiskumised ega südamest tingitud äkksurmad, kuid vaktsineerimise mõju eraldi ei hinnatud.
Maia Uusküla selgitas, et võimaliku vaktsiinikahjustuse hindamiseks on vaja inimese haiguslugu ja vajaduse korral lahanguandmeid, selgitas . Bakkeni avalikud terviseandmed ei võimalda hinnata, kas põletik aitas tema surmale kaasa või kas ta oleks vaktsineerimata kauem elanud.
Sarnased kahtlused kerkisid Eestis esile pärast endise suusataja ja hooldemehe Peep Koidu surma augustis. „Sportlased ei saanud vaktsiinidest keelduda sest vaxximatutele olid piirid kinni,“ kirjutas Kalmer Johanson Facebookis, jagades Pähnapuu vahendatud surmateadet. Johanson ei nimetanud vaktsiini otsesõnu surmapõhjuseks. Koidu kukkus Kõrvemaal rattamaratonil kokku ning Postimehe järgi kahtlustati esialgu aordiga seotud terviseriket. Avalikult pole teada, kas Koidu oli vaktsineeritud. Poola raadio andmetel töötas Koidu 2021. aasta suusatamise MM-il Poola koondise hooldemehena, kuid ainuüksi see ei tõenda vaktsineerimiskohustust.
Otsus: eksitav. Pähnapuu postitus teeb Bakkeni dokumenteeritud südamepõletikust põhjendamata järelduse tema surma kohta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid