FAKTIKONTROLL: Väide, et Prantsusmaal on 751 piirkonda, kuhu politsei ei sisene, on vale

13. oktoobril avaldas rahvuskonservatiivset maailmavaadet kandev Eesti uudisteportaal Uued Uudised endise Pariisi ülikooli professori Guy Milliere’i artikli, milles autor väitis, et Prantsusmaal on 751 piirkonda, kuhu politsei enam ei sisene ja kus võimutsevad islamistid, kuid ametlikud allikad näitavad, et väide on vale.

Uued Uudised avaldas USA konservatiivse veebipõhise mõttekoja Gatestone Institute’i veebilehelt tõlgitud Milliere’i artikli „Prantsusmaal pole mitte õpilasrahutused, vaid vasakpoolne islamirevolutsioon“. Artiklis kirjeldas professor Milliere Prantsusmaa 751 „keelutsooni“ äärelinna enklaavidena, kuhu politsei enam ei sisene ning kus valitsevad moslemite jõugud ja radikaalsed imaamid.

Arv 751 pärineb 1990. aastate Prantsuse linnapoliitikast. Prantsusmaa valitsuse 26. detsembri 1996. aasta määrus sisaldas tundlike linnapiirkondade (zones urbaines sensibles ehk ZUS) nimekirja. Valitsus määratles need piirkonnad kehvade elamistingimuste ja sotsiaalmajanduslike raskuste tõttu, et suunata sinna täiendavaid toetusmeetmeid. Määrusest ei leia aga viidet, et politsei ei pääseks nendesse piirkondadesse või et nende määratlemisel oleks lähtutud elanike usulisest kuuluvusest.

Seega põhineb Uute Uudiste avaldatud artikli väide õigel piirkondade arvul, kuid autor Milliere annab sellele teistsuguse tähenduse. Pealegi asendas Prantsusmaa statistikaameti Insee andmetel 2015. aastal ZUS-jaotuse prioriteetsete linnapiirkondade (quartiers prioritaires de la politique de la ville ehk QPV) süsteem. Kui varasem jaotus arvestas muu hulgas elamupiirkondade seisukorda ja sotsiaalseid probleeme, siis uue süsteemi aluseks sai elanike sissetulek. Seetõttu muutusid ka piirkondade piirid ja koosseis ning praegused 1584 QPV-piirkonda ei kattu täielikult kunagiste ZUS-piirkondadega.

Politsei korraldas endises probleempiirkonnas haarangu

Milliere väitis artiklis, et politsei QPV piirkondadesse enam ei sisene, kuid Prantsusmaa sandarmeeria ehk sõjaväepolitsei korraldas mullu 18. veebruaril Kagu-Prantsusmaa väikelinnas Cluses’ narkokuritegevuse vastase operatsiooni. Sandarmid tegutsesid linna Les Ewües’ piirkonnas, mille Prantsusmaa valitsus kandis 1996. aastal ZUS-nimekirja.

Sandarmeeria ülevaate järgi sisenesid korrakaitsjad piirkonna kortermajadesse ning kontrollisid trepikodasid, keldreid ja ühiskasutatavaid ruume. Operatsioonil osales kümme korrakaitsjat, kellel oli kaasas narkootikumide ja relvade otsimiseks väljaõppe saanud koer.

Kagu-Prantsusmaa Bonneville’i sandarmeeriaüksuse ülem Yannick Ferrini selgitas ülevaates, et korrakaitsjad korraldavad probleemsetes piirkondades sarnaseid reide mitu korda nädalas. Tema sõnul aitab pidev kohalolek ja teabe kogumine takistada narkokaubandust.

Prantsusmaa siseministeeriumi statistikateenistuse SSMSI 15. jaanuaril avaldatud uuring näitab, et narkokuritegevus on probleemsetes linnapiirkondades levinum kui nende ümbruses. Politsei ja sandarmeeria 2024. aasta andmetel oli QPV-piirkondades narkokaubandusega seotud kahtlustatavaid 3,2 inimest tuhande elaniku kohta, naaberpiirkondades aga 0,8. Narkootikumide tarvitamisega seotud kahtlustatavaid oli tuhande elaniku kohta QPV-piirkondades 10,1 ja neid ümbritsevates piirkondades 5.

Prantsuse võimud tunnistavad politsei ligipääsu

Prantsuse instituudi koostöö- ja kultuurinõunik Eestis Sophie Coumel ütles, et väide politsei ligipääsmatuse kohta ei vasta tõele. Coumeli sõnul tegutsevad mõnes Lõuna-Prantsusmaa piirkonnas, näiteks Marseille’s, narkokaubandusega seotud jõugud, kuid politseil saab nendesse piirkondadesse siseneda. Ta lisas, et riigiasutused, nagu kohalike omavalitsuste teeninduspunktid, on kohapeal esindatud. Samuti rääkis Coumel, et jõuke ei saa üldistada nende liikmete usu või rassilise kuuluvuse põhjal.

Prantsusmaal on keelutsoonide üle varemgi vaieldud. Prantsuse uudistekanal TF1 Info kontrollis 2021. aastal konservatiivse ja karmi sisserändepoliitika pooldajana tuntud poliitik Eric Ciotti väidet, et riigis on 500 piirkonda, kus seadused ei kehti. Ciotti tugines oma väites endise Prantsusmaa ülemereterritooriumi Wallise ja Futuna prefekti Michel Aubouini hinnangule.

Aubouin väitis 2019. aastal, et pärast 2005. aasta politseivastaseid rahutusi ei sisene Prantsuse politsei enam omal algatusel mõnda probleemsemasse linnaossa. Samas tunnistas Auboin, et kriminaalpolitsei pääseb nendesse piirkondadesse. Ta lisas, et väljend „keelutsoon“ on liialdus, sest seadused ja riiklikud institutsioonid toimivad seal vähemalt osaliselt.

Ciotti toonane erakonnakaaslane, parempoolse konservatiivse erakonna Vabariiklased endine senaator Stephane Le Rudulier kinnitas TF1-le, et korrakaitsjad sisenevad probleemsetesse piirkondadesse, kuid peavad mõnikord tegutsema suurte jõududega ega jää sinna pikaks ajaks.

Marseille’ toonane politseiprefekt Frederique Camilleri eitas linnas seadusteta piirkondade olemasolu. Ka Prantsusmaa tollane siseminister Gerald Darmanin rõhutas, et riigis leidub keerulise julgeolekuolukorraga piirkondi, kuid mitte alasid, kus riigivõim ei kehtiks.

Hinnang: Väide, et Prantsusmaal on 751 piirkonda, kuhu politsei ei sisene, on vale. Arv 751 pärineb sotsiaalmajanduslike raskustega linnapiirkondade nimekirjast, mitte politseile ligipääsmatute alade loetelust. Kuigi nendes piirkondades on statistiliselt rohkem kuritegevust kui ümbritsevates linnaosades, kinnitavad nii sandarmeeria korraldatud politseioperatsioonid kui ka Prantsuse instituudi esindaja Coumeli kommentaar, et neis 751 piirkonnas toimub igapäevane politseitegevus. Ükski meie poolt kontrollitud allikas ei kinnitanud väidet, et neid piirkondi valitsevad moslemijõugud ja radikaalsed imaamid.