Hormuzi väina konflikti tõttu kallinenud tankerivedu ja kõrged naftatoodete hinnad on jätnud Eesti terminalid ilma osast võimalikust kaubavoost, sest kaupmeestel ei tasu enam kütust siia vedada ja ladustada.
Muuga kütuseterminali tegevdirektori Roland Venti sõnul on nõudlus ettevõtte kütusemahutite järele vähenenud, sest kaupmehed ei taha kallilt ostetud kütust pikalt ladustada. Nad kardavad, et kütuse hind võib hiljem langeda.
Vent ütles, et kütuse Eestisse toomist raskendavad kõrged veokulud ja tankerite vähesus. Eesti terminalid asuvad Euroopa suurtest kütusekaubanduse keskustest kaugemal ning kaupmehed saavad kasutada Taani ja Rootsi terminale. „Siia tuua kütust veel hoiustama – see maksab ju hunnik raha,“ ütles Vent.
Tallinna Sadama 9. oktoobri börsiteate järgi vähenes ettevõtte vedellastimaht tänavu esimese üheksa kuuga umbes kolmandiku võrra. Ettevõtte vedellasti ärisuunajuht Natalja Baidina ütles, et kogu langust ei saa Hormuzi konfliktiga seostada. Samas on tema sõnul kõrgete veo- ja naftatoodete hindade tõttu osa võimalikest kaubavedudest ära jäänud.
Baidina selgitas, et konflikt on tõstnud laevade kindlustuskulusid ja suurendanud ebakindlust Pärsia lahe piirkonna kaubavedudes. Vedellasti vedu ja käitlemist pidurdasid aasta alguses ka Läänemerel valitsenud rasked jääolud.
Eesti Merendusklastri tegevjuhi Jaak Viilipuse sõnul mõjutavad Hormuzi konflikt ja Venemaa naftaveod tankerite kättesaadavust. Rünnakud laevade ja taristu vastu võivad vähendada veoks kasutatavate tankerite hulka. „Kui tankerite veoturul on mingid häired, tõstab see otsejoones meie veohindasid,“ rääkis Viilipus.
Muuga kütuseterminali tegevdirektor Vent tõi välja, et Eesti terminalide tegevust mõjutavad ka Venemaa transiidi kadumine ja sanktsioonid. Paljud Baltikumi terminalid ehitati algselt ida ja lääne vaheliste kaubavedude teenindamiseks, mistõttu on piirkonnas praegu terminalide ülepakkumine.
Reutersi 23. oktoobri uudise järgi registreeris Washingtoni Lähis-Ida poliitika instituut oktoobris Hormuzi väinas ja selle ümbruses 28 kinnitatud või teatatud laevarünnakut. See on suurim ühe kuu jooksul registreeritud rünnakute arv alates 2017. aastast, mil instituut hakkas mereturvalisuse juhtumeid jälgima. Reutersi andmetel on tankerite päevased veohinnad Pärsia lahe piirkonnas ulatunud üle miljoni dollari.
Hormuzi konflikti ajal on kallinenud ka Eesti tanklates müüdav diislikütus. Euroopa Komisjoni andmetel maksis diislikütuse liiter Eestis veebruari lõpus keskmiselt 1,39 eurot, kuid oktoobri lõpus juba 2,10 eurot. Nii tuleb 50-liitrise paagitäie eest maksta üle 35 euro rohkem kui veebruaris.
Kommentaarid