Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Eestil põhjust Venemaast lähtuvast ohust rääkides oma sõnakasutust muuta, kuigi Reutersi andmetel soovitasid USA kaitseministeeriumi ametnikud Balti riikidel oma avaldusi pehmendada.
Reuters kirjutas täna neljale anonüümsele allikale tuginedes, et Pentagoni ametnikud soovitasid viimastel nädalatel Eestil, Lätil ja Leedul Venemaast rääkides sõnakasutust pehmendada. Ühel kohtumisel palus Pentagoni kaitsepoliitika juht Elbridge Colby allikate teatel Venemaad mitte ärritada. Reutersi andmetel said ka Eesti esindajad eraldi kohtumisel samalaadse soovituse.
Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Erki Varma ütles, et Eesti pole USA-lt saanud ühtegi ametlikku teadet ega soovitust Venemaa suhtes oma sõnakasutust muuta. “Eesti on oma julgeolekuolukorra hinnangutes alati olnud avatud ja selgesõnaline,” sõnas Varma.
Sama kinnitas välisministeeriumi meedianõunik Bretty Sarapuu, kes lisas, et avameelsed arutelud julgeolekuküsimuste üle ja erinevad seisukohad on liitlaste koostöö loomulik osa.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ei osanud kinnitada, kas Reutersi kirjeldatud vestlused toimusid, kuid ütles, et USA kongressi liikmed ega ametnikud pole temaga suheldes kunagi öelnud, et Eesti peaks oma sõnakasutust pehmendama.
“Arvata, et Euroopa riikide puhul oleks retooriliselt täna kuidagi keegi vinti üle keeranud, siis mina seda küll ei näe,” ütles Mihkelson. Ta meenutas, et Eesti hoiatas Venemaa kasvava ohu eest juba enne täiemahulist sõda Ukrainas ning liitlased on hiljem tunnistanud, et oleksid pidanud Balti riike kuulama.
“Meil ei ole mingit põhjust täna seda suunda muuta,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et liitlaste süüdistamise asemel on olulisem töötada selle nimel, et Venemaal ei õnnestuks NATO riikide ühtsust lõhkuda.
USA poliitika analüütik Andreas Kaju rääkis, et ameeriklased on ka varem soovitanud Euroopa liitlastel Venemaast rääkides oma sõnakasutust tagasi hoida. Kaju selgitas, et Eesti jaoks on esmatähtis enda ja Ukraina julgeolek, kuid USA vaatab Venemaaga seotud ohte laiemalt ning arvestab ka võimalusega, et pingete kasv võib viia tuumasõjani.
Kaju meenutas, et 2007. aasta pronksiöö sündmuste ajal kutsus USA diplomaat Daniel Fried korrale nii Eestit kui ka Venemaad. Kaju töötas tollal kaitseministeeriumis ja puutus sellise suhtlusega ise kokku. Teise näitena tõi Kaju 2022. aasta, mil president Joe Biden palus pärast Ukraina-visiiti välisminister Antony Blinkenil ja kaitseminister Lloyd Austinil oma avalikku sõnakasutust leevendada.
Kaju rääkis, et liitlastevahelised eraviisilised vestlused on tavapärased ega tähenda tingimata riikidevahelisi lahkhelisid. “Probleem oleks siis, kui meid kutsutakse avalikult korrale,” ütles Kaju.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid