Haridustehnoloogia ettevõtted soovivad utoopiliste ideede arendamise asemel parandada tehnoloogia abil haridussüsteemi puuduseid, kuid koolidele on erinevad digilahendused, mis muresid leevendaksid, tavaliselt liiga kallid.
Tartu ülikooli meediasotsioloogia teadur Signe Opermann rääkis teaduskonverentsil, et tavaliselt kerkib tulevikuharidusele mõeldes silme ette robot, kes asendab klassi ees õpetajat, või tarkus, mis juhtmete kaudu otse pähe läheb. Tegelikult on Eesti ettevõtted loonud ja kavatsevad ka edasi arendada näiteks vaimse tervise muresid lahendavaid programme ja loodusteaduste õppimist lihtsustavaid tehnoloogiaid.
Rahumäe põhikooli keemiaõpetaja Janne Karu sõnul on õpetajad ja koolid avatud uusi tehnoloogiaid katsetama, kuid takistus on hoopis nende suur maksumus. Näiteks programmist Futuclass, mis aitab keemiat ja füüsikat selgitada virtuaalreaalsuse prille kasutades, on Karu küll kuulnud, kuid õppetöös seda eriti ei kasuta. „Kui [tehnoloogia] on tasuta, siis palun väga, tee nii palju, kui jaksad, aga kui rahaline, siis tuleb ikka tõsiselt kõik läbi rääkida,“ selgitas Karu. Ta lisas, et kalli hinnaga toodet on mõtet koolil osta vaid siis, kui tehnoloogia leiab igapäevast kasutust.
Tallinna lähedal asuva põhikooli Kindluse kooli tugimeeskonna juht Liina Lüütsep ei olnud varem Futuclass tehnoloogiast kuulnud. Küll aga kasutab Kindluse kool vaimsele tervisele suunatud tehnoloogiat nimega Clanbeat. Programmis saavad õpilased ja õpetajad regulaarselt vastata heaolu küsimustikule. Lüütsep selgitas, et Clanbeatist on palju kasu eelkõige seepärast, et programm aitab tulemusi analüüsida ja viia õpetajad abivajavate õpilasteni.
Samas nõustus Lüütsep Karuga, et õpetajad on küll tehnoloogiatele avatud, kuid piiratud eelarve tõttu ei saa kõiki tehnoloogiaid kasutusele võtta. „Peab olema väga kaalutletud, et miks me oma raha sinna kasutame,“ ütles Lüütsep, „näiteks Clanbeat aitab meil luua vaimse tervise strateegiat.“
Kuigi haridustehnoloogia ettevõtted näevad enda programmides lahendusi haridussüsteemis olevatele muredele, selgus 2023. aastal Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringust, et enamik Eesti koolidest neid lahendusi õppetöös ei rakenda. Näiteks Futuclass-i tehnoloogiat kasutavad vaid 8% ja Clanbeat-i tehnoloogiat 11% Eesti koolidest. Uuringule vastas kokku 524 töötajat haridusvaldkonnast.
Kommentaarid