Eesti käsitöömeistrid on ühel nõul, et käsitööturul teenitava palga ebastabiilsus jätkub ning ära elada aitab püsiva sissetulekuga töökoha omamine.
Käsitöömüügi kuldaja lõpetas 2009. aastal alanud majanduskriis. Uue põntsu veidi taastunud käsitööturule pani 2020. aastal alanud koroonapandeemia, mis jättis paljud meistrid sissetulekuta. Pärast pandeemiat ei ole turu olukord taastunud ning kauba müümise pealt teenitav tulu on igakuiselt kõikuv.
Käsitöömeister Riina Maitus valmistab vildist mütse ning töötab ka käsitöö ja tööõpetuse õpetajana. Varasemalt töötas ta vaid õpetajana, kuid käsitööga tegelema hakates lahkus ta 2007. aastal enam kui kümneks aastaks õpetajaametist. “Vilt läks inimestele nii peale, et koolis töötamine polnud vajalik,” ütles ta. Viis aastat tagasi, koroona alguses naasis ta kooli tööle. “Tööd ja sissetulekut on vaja ning ainult käsitööst tänapäeval enam ära ei ela,” sõnas Sakus Kajamäe koolis käsitööd õpetav Maitus.
Puitkäsitöömeister Vello Kaasen tegutseb 1998. aastast ning müüb oma tooteid veebis ja käsitööpoodides üle Eesti. Tema sõnul on müük Eestis selgelt vähenenud ning mitmed käsitöölised tema ringkonnas on käsitöö tegemise lõpetanud. “Mul on ka mõned kuud väga hea sissetulek ja siis on jälle kuid, kus tulud on väga väikesed,” kirjeldas ta.
Maituse sõnul ostsid inimesed varem, nii nullindate ajal kui pärast majanduskriisi, palju käsitööd.
Ka 1997. aastast tegutsev tekstiilikunstnik Katarina Naarits nentis, et kuigi viimasel ajal on tema tooteid palju ostetud, ei ole tulu varasemaga võrreldav. Peamiselt teeb ta riisiga täidetud sametist loomakujusid ning ehteid ja prosse.
Maitus on aastaid tegutsenud koos teiste meistritega MTÜs Vildikoda ning peab meistrite omavahelist koostööd oluliseks. Omavahel saab jagada rendipindade summade tasumist ning üksteist vajadusel toetada materjalide pakkumiste või ideedega.
Kogukonna olemasolu pidas oluliseks ka Naarits, kes tegutseb mitme käsitöölisega ühiselt Tallinna Vanalinnas Meistrite Hoovis. “Me oleme poes neljakesi ja igaühel ongi oma müügiga seonduvad kõrghetked,” kirjeldas Naarits. Ta lisas, et ei olegi võimalik, et kõigil tegijatel korraga üli hästi läheb.
Käsitöömeistrid tunnevad, et viimastel aastatel on käsitööturul suurenenud kulud ja vähenenud ostjate arv. “Rendihinnad ja materjalid on nii palju kallimaks läinud, et kaubahindu tõstes ei jaksa inimene enam neid osta,” sõnas Maitus.
Käsitöömeistrite sõnul vajab käsitöö valdkonnas tegutseja lisa töökohta.
“Ma teen aina enam koostööd välismaal asuvate kaupluste ja edasimüüjatega,“ selgitas Kaasen, kelle põhirõhk on hoopis ekspordil.
Käsitöömeistrite hinnangul on käsitöö pigem elustiil kui elatusallikas. Kuigi kohalik turg on kahanenud ning hinnatõus muudab käsitööst äraelamise keeruliseks, proovivad käsitöömeistrid kohaneda, ka lisatööd tehes.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid