Järvakandis käivad hoogsalt Club Cinema restorani laiendustööd, mille eesmärk on pakkuda külastajatele senisest avaramaid tingimusi ning arendada kohaliku toitlustuskoha kvaliteeti.
Hoone omanik Mait Järvik loodab, et ehitus valmib juba 2025. aasta veebruaris. Laienemine lisab praegusele restoranialale ligikaudu 100 ruutmeetrit ning suurendab istekohtade arvu umbes 45 võrra.
Järviku sõnul pole tegu esimese suurema Club Cinema renoveerimisprojektiga. “2007. aastal lasin ma käiku ehituse mis oli natukene suurem projekt, kui rääkida ruutmeetritest,” sõnas ta. Club Cinema hoone rajati 1961. aastal ning oli algselt teistsuguse kujuga. “Algusaastatest oli antud hoone küljel puudu suur sisenurk, mille ma ära täitsin ja seejärel maja kandiliseks muutus,” ütles Järvik. Praegune laiendus jätkab sama loogikaga, kus olemasolev ruum kohandatakse tänapäevasemate vajaduste järgi, mis tagab mugavama liikumise, suurema teenindusvõime ja paremad töötingimused.
Ehitus algas 4. augustil 2025 ning tööd kulgevad Järviku sõnul plaanipäraselt. “Kui ma mingisugust suurt avapidu ei korralda, siis saabuval veebruaril võiks see ruum juba täitsa kasutuses olla. See nüüd oleneb kõige rohkem mööblitarnest,” lisas Järvik. Kuigi varasemalt on kaalutud ka kahekorruselist juurdeehitust, jäi see majandusolude tõttu pooleli. Pikemas perspektiivis on Järvikul siiski plaan hoonet edasi arendada. “Ühel hetkel ma teen selle ära, mis on küll umbes viie aasta plaan,” märkis ta.
Restorani töötajad näevad laienemises selget arengut nii külastajatele kui töökorraldusele. “Meeletult hea meel on selle remondi üle, mis on klientuuri käidavuse pärast lausa vajalik,” lausus Club Cinema teenindaja Viiu Lomp. Lisanduv ala võimaldab paremini korraldada nii teeninduse tööjaotust kui ka klientide liikumist tervel restoranialal. “Sellega kaasnevad mugavuse plussid, nagu näiteks kliendil on rohkem ruumi liikumiseks ja seda kindlasti ka teenindajatel endal,” ütles Lomp. Kuigi ruum laieneb, ei plaanita töötajate arvu suurendada. “Kõik jääb nii nagu on,” kinnitas ta.
Ehitusnõunik Hans Jürgen Schumann peab lahendust sobivaks nii hoone kui ümbritsevat linnaruumi arvestades. “Tegu on noore hoonega ja see ei ole 20. sajandi arhitektuuri võtmes kõige esinduslikum näide,” selgitas ta. Selle tõttu ei tekkinud arhitektuurilisi piiranguid, mis oleksid juurdeehitust takistanud. “See juurdeehitus sobib sinna väga hästi. Mida rohkem Järvakandi jääb oma teenustega silma, seda enam muutub ka alev väärtuslikumaks,” ütles Schumann. Tema hinnangul aitab laienemine parandada teenindussektori kvaliteeti, mis omakorda tõstab kogu piirkonna atraktiivsust.
Kommentaarid