Eelmise aasta sügisel Tartus Rahumäe kalmistul oma perekonna hauaplatsi korrastades märkas Tartu Raadi lasteaed Ripsik õpetaja Ailiis Põllu esmakordselt võõrliigist mustpeanälkjat. Kui Põllu viimati septembri keskpaigas hauaplatsi korrastas, avastas ta, et tema isale toodud potilill oli nälkjate poolt ära söödud. “Midagi tuleb teha, sest muidu me läheme kõik kunstlilledele üle, aga kunstlilled pole üldse ilusad,” nentis Põllu.
Keskkonnaameti ennetuse peaspetsialist Margit Turb rääkis, et võõrnälkjate puhul peaks inimesed tõrjega alustama koheselt, sest isendid paljunevad kiiresti. Kuna Hispaania teetigu võib muneda suvega ligi 400 muna, siis arvukuse kasvu võimalikult kiire peatamine aitab Turbi sõnul ka tulevikus ära hoida suuremate kolooniate tekke.
Järvakandis võitleb kaitseminister kindral Martin Herem aiapidajana võõrnälkjatest sissetungijate vastu aktiivselt. Herem sõnas, et tigudega võitluse puhul on oluline mitte kaitsesse jääda vaid rünnata. Tema viib rünnakuid läbi jooksupartide abiga. “Nad on mehitamata maismaa poolautomaatsed süsteemid,” sõnas Herem. Sellel suvel on Herem enda sõnul korjanud umbes 15 000 isendit ning tema 11 jooksuparti aitavad võõrnälkjate arvukust samuti kontrolli all hoida. “Sa jätad nad siia, nad söövad platsi puhtaks tigudest,” rääkis Herem.
Margit Turb keskkonnaametist ütles, et võõrnälkjate ohjeldamiseks on kõige parem lahendus ennetav hoolikus. Turb rääkis, et inimesed kipuvad võõrnälkjate levikule alateadlikult kaasa aitama, sest jagavad naabrite või sõpradega taimi, millel on nälkjate isendid või munad. Turbi sõnul tuleb võõrnälkjate avastamisel hakata ise kiiresti tegutsema, sest looduslikke vaenlasi neile Eestis veel ei leidu.
Suurte kolooniate puhul tuleb Turbi sõnul tihti ka kemikaale kasutada. Turb rääkis, et võõrnälkjate tõrjeks on turul müügil palju mürke. Nendest kõige levinumad on Turbi sõnul raudfosfaadi põhised, mis imetajatele erilist ohtu ei kujuta. Turb nentis, et inimesed kipuvad oma aedu tihti üle mürgitama, sest kasutusjuhendeid ei loeta piisavalt tähelepanelikult. “See loomuomane kiht panna hõredalt on ikka liiga palju,” rääkis Turb.
Keskkonnainvesteeringute keskuse ehk KIK-i meetmete koordinaator Ulvi Tuisk rääkis, et KIK-is on kuni 21. septembrini avatud taotlusvoor, mille üks eesmärk on leida uusi alternatiive võõrnälkjate vähendamiseks. Tuisk ütles, et osalejatelt oodatakse innovatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid võõrnälkjate arvukust kiiremini kontrolli alla saada.
Kommentaarid1
.