Rapla igasse kortermajja saaks Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdi Villu Pihlaka hinnangul luua varjumisvõimaluse, kuid elanikud tunnevad selle ettevalmistamise vastu vähe huvi.
Pihlakas hindas Rapla kortermajade kriisivalmidust „pigem kehvapoolseks“. Tema sõnul raskendavad varjumiseks valmistumist toetuste taotlemise keerukus, aktiivse eestvedaja puudumine ja elanike vähene osavõtt.
Pihlakas töötab Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdina 1. aprillist ning seni pole temalt varjumise kohta nõu küsitud. Enda sõnul on ta pakkunud korteriühistutele abi lahenduste läbimõtlemisel. „Esimese asjana võiks oma keldrid üle vaadata, ühiskasutatavad pinnad ära koristada ja juba sellest on palju abi,“ ütles Pihlakas.
Raplas Ehitaja tn 3 asuva korteriühistu juhatuse liige Heidi Lill rääkis, et nende 24 korteriga majas pole varjumist üldkoosolekul arutatud ega keldrit selleks ette valmistatud. Varjumisvõimaluse kohta on temalt eraldi küsinud paar majaelanikku.
Sügise jooksul plaanib ühistu keldri suuremast kolast puhastada, kuid Lille sõnul pole see teadlik ettevalmistus varjumiseks. Tema hinnangul tundub võimalik ohuolukord inimestele praegu veel kauge. „Ikka ja jälle näeme, et tegelikult me olemegi suhteliselt käpuli, kui midagi juhtub,“ sõnas ta.
Keldrite korrastamise vajadusest rääkis ka kaitseminister Martin Herem 17. septembril Tartu Ülikooli avalikul loengul „Kuidas valmistuda sõjaks?“. Ukraina sõja kogemusele tuginedes peab ta paneelmajade keldreid headeks varjumiskohtadeks. Heremi sõnul võiksid elanikud juba praegu läbi mõelda, kui kiiresti suudavad nad keldri kolast tühjendada ning sinna istumis- või lamamiskoha, valgustuse, teabe saamise võimaluse ja tualeti rajada.
Heremi sõnul annab kindlustunnet teadmine, kas kelder suudetakse varjumiseks valmis seada 24 või 72 tunniga. „Me räägime, et on oht, aga me ei räägi edasi lahendustest,“ ütles ta.
Päästeameti Lääne päästekeskuse Rapla-Järvamaa piirkonnajuht Tanel Vahter nimetas samuti keldrite puhastamist üheks lihtsamaks sammuks. Tema sõnul peab varjumiseks kasutataval keldril olema kaks sisse- ja väljapääsuvõimalust, millest üks võib olla keldriaken.
Vahter ütles, et lisaks tuleb mõelda keldriakende kaitsmisele plahvatuse lööklaine ja lendava prahi eest ning tagada ruumis puhas ja ventileeritud õhk. „ABC on, et majaelanikud saavad kokku, teevad mingi plaani ruumide korrastamiseks ja siis step by step [samm-sammult] vaadatakse, mida veel saab teha,“ rääkis ta.
Raplamaa omavalitsuste liidu 2025. aasta turvalisuse küsitlus näitas, et kortermajade elanike ühine kriisideks valmistumine on seni olnud vähene. Keldrisse pääseks ohu korral varjuma 62 protsenti kortermajades elanud vastajatest, kuid koos naabritega oli kriisideks valmistunud kolm protsenti.
Image
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid