Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vase hinnangul ei ole haiglate valmisolek sõjaolukorras toimetulekuks veel piisav, kuid ettevalmistused selleks käivad.
Tartu Ülikooli tulevikumõtte professor Martin Herem rääkis oma loengusarja “Lai riigikaitse ja Eesti tulevik” esimesel kohtumisel, et Eesti lükkab sõjaks valmistumist edasi ning sellega peaks tegelema kiiremas tempos. Seejuures tõstatas ta küsimuse haiglate valmisoleku kohta sõjalise ohu korral.
Tartu Ülikooli kliinikumi 5. kliinilise valdkonna juht Jaan Sütt sõnas, et kliinikumis on olemas maa-aluseid ja muid kaitstud ruume, mida saab vajadusel patsientide ja töötajate heaks kasutada. Samas nentis Sütt, et intensiivravipatsientide evakueerimise puhul ei ole kõigi nende samamahulise ravi jätkamine realistlik. “Sellises olukorras tuleb plaaniline ravi peatada või seda vähendada,” ütles ta.
Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask nentis, et riik on sõjaolukorra peale mõelnud ning üht-teist teinud, kuid seda on liiga vähe. Tema hinnangul ei ole haigla veel valmis sõjaolukorras tegutsema.
Vask tõi haiglate peamiste probleemidena välja selle, et kriisiolukorras ei suuda haiglad iseseisvalt hakkama saada ning nende endi kriitilised ressursid, näiteks vesi ja elekter, ei pruugi olla piisavad. Näiteks ei ole ühe generaatori olemasolu kogu haigla elektriga varustamiseks piisav ning suurendada tuleks ka vere- ja hapnikuvarusid.
Vase sõnul on Eesti haiglate hapnikuvarustus osaliselt seotud Lätist tuleva meditsiinilise hapnikuga, mistõttu võib probleem Lätis asuvas tootmisüksuses mõjutada ka Eesti haiglaid. „Kui see Läti tehas peaks mingil põhjusel pihta saama, siis ma ei tea, kuidas suured haiglad hapnikuga toime tulevad,“ sõnas ta.
Kõige olulisemana tõi Vask välja keldrite valmisoleku. Kuigi paljudel haiglatel on keldriruumid olemas, ei ole need tema hinnangul praegu piisavalt kohandatud, et seal saaks näiteks operatsioone läbi viia. Selleks oleks Vase sõnul vaja aga täiendavaid investeeringuid.
Tartu Ülikooli kliinikumi 5. kliinilise valdkonna juht Jaan Sütt rääkis, et nad on vajalikud lahendused läbi testinud ning oskavad arvestada kliinikumi vajadustega kriisiolukorras. Tema sõnul ei sõltu samas haigla varustatus ainult haigla enda laovarudest, vaid ka riiklikest varudest ja tarneahelate toimimisest.
Tartu Ülikooli kliinikum korraldas 2025. aastal kriisiõppuse Tervex, mille fookus oli patsientide evakueerimisel ja ravi jätkamisel varjendites. Kliinikumi kommunikatsioonijuhi Helen Kaju sõnul toimus kriisiõppus jälle tänavu 22. septembril. Sel korral harjutasid nad hulgikannatanute käsitlemist ja lastele erakorralise abi pakkumist.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid