Ukraina sõjast tingitult on Eestis relvaomanike arv kasvanud, kuid uusi lasketiire juurde ei rajata.
Tartu Ülikooli loenguseeria “Lai riigikaitse ja Eesti tulevik” avaloengus “Kuidas valmistuda sõjaks?” sõnas kindral Martin Herem, kuidas riiki tuleks lasketiire juurde rajada. “Täna te kõik võite omale taskusse mingi hernepüssi või Tamasseri raua osta, aga kuhu te laskma lähete? Kõik need tiirud on kinni,” rääkis Herem.
Eesti relvaomanike liidu juhatuse liikme Vootele Voidu hinnangul ei ole Eestis piisavalt lasketiire. Põhjuseks on kallid ülalpidamiskulud, karmid nõuded ning keerulised ehitustingimused. “Lasketiiru rajamiseks on vaja kohaliku omavalitsusega kooskõlastust ja politsei luba. Kui Soomes võib, ohutuse tagades, eramaal igaüks lasta, siis meil ei saa keegi endale maja taha lasketiiru teha,” rääkis Voit.
Tartumaa tervisespordikeskuse tegevjuht Lennart Saarepuu tõdes, et nende lasketiirude kasutatavus oleks sisetiiru olemasolul suurem. “Ma tean, et paljud seda ka küsivad, sest Tartus on ainult paar sellise võimalusega lasketiiru,” ütles Saarepuu. Tema sõnul kasvas relvaomanike lasketiiru külastus peale Ukraina sõja algust.
Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Marten Ingel tunnistab, et lasketiirude järele on vajadus ka PPA-l. Lasketiire kasutatakse töötajate väljaõppes igapäevaselt. “Õnneks on Lõuna prefektuuri mõttes asi paranemas ning Võrru rajatakse Riigi Kinnisvara AS juhtimisel PPA treeningkeskus, mis võimaldab meil ametnikke treenida teenistuskohale lähemal,” ütles Ingel.
Relva omamise põhjuseid on mitmeid. Eesti relvaomanike liidu juhatuse liige Vootele Voit omab relva enese ja vara kaitseks, kuid samuti ka spordi ning jahi eesmärgil. Tema arvates on iga relvaomaniku enda vastutada, kui tihti nad lasketiiru külastavad. “Kui inimene ostab relva, paneb selle kappi seisma ja võtab selle järgmine kord välja alles relvaloa pikendamise laskekatsel, ei ole see inimene pädev relvaomanik,” lausus Voit.
Seadus ei sätesta, kui tihti peab relvaomanik lasketiirus käima. Täiendava laskekatse peab relvaomanik sooritama juhul, kui taotletakse relvaloa pikendamist. Sellisel juhul peab relva omamise eesmärgiks olema enese ja vara kaitse. “Nii nagu jahi või laskespordiga tegelevad relvaomanikud peavad regulaarselt oma oskusi tõendama, peavad ka turvalisuse kaitseks relvaloa taotlenud inimesed näitama relva käsitsemise oskuste säilimist,” ütles politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Marten Ingel.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel on 18. septembri seisuga väljastatud relvaluba 23 514 inimesele.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid