Endise kaitseväe juhataja ja Tartu Ülikooli tulevikumõtte professori Martin Heremi hinnangul vajab Eesti rohkem lasketiire, kuid nende rajamist on pidurdanud ohutusnõuded, kõrge hind ja pikad arendusprotsessid.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel oli 2026. aasta alguses Eestis 67 eraõiguslikku lasketiiru ja 21 laskepaika. Lisaks oli ametiasutustel kümme lasketiiru või laskepaika. Uue ohutusnõuete määruse eelnõu seletuskirja järgi paiknevad olemasolevad lasketiirud Eestis ebaühtlaselt ning jäävad osale inimestest liiga kaugele.
Herem rääkis laskmisoskuse harjutamise tähtsusest 17. septembril Tartu Ülikoolis peetud avalikul loengul „Kuidas valmistuda sõjaks?“. „Revolveriga metssea laskmine puht tehniliselt parandab sinu oskust püssiga drooni lasta,“ ütles Herem.
Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau ütles jaanuaris ERR-ile, et Kaitseliidu eesmärk on, et lähim lasketiir jääks inimese elukohast maksimaalselt 30–40 kilomeetri kaugusele. Tema sõnul ei ole see praegu üle Eesti tagatud.
Lasketiirude vähesusele on tähelepanu juhtinud ka vandeadvokaat ja Soome reservohvitser Aku Sorainen. Ta seostas osa eratiirude kadumist umbes viis aastat tagasi karmistunud ohutusnõuetega. „Näiteks nelja meetri kõrgune tagavall võttis minu arvutuse järgi üle saja veoautokoorma mulda, kui selline sirgele maale ehitada,“ ütles Sorainen. Tema hinnangul ei soovinud osa eratiirude omanikke enam nõuete täitmiseks investeerida ning osa lasketiire jäi seetõttu tegevusloata. Sorainen on ka varem avalikult toetanud lasketiirude arvu suurendamist.
Siseminister Igor Taro saatis augustis kooskõlastamisele uue lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuete määruse eelnõu, mille eesmärk on muuta nõudeid paindlikumaks. Ühe muudatusena võimaldaks eelnõu rajada vähese kasutuskoormusega mitteärilisi lasketiire piirkondadesse, kus tavapärase tiiru rajamine ei ole majanduslikult mõistlik.
Sorainen polnud eelnõu detailselt läbi töötanud ega soovinud seetõttu hinnata, kas kavandatud muudatustest piisab. Tema sõnul peab uute tiirude rajamine muutuma odavamaks ja lihtsamaks.
Seda, kui pikaks võib lasketiiru rajamine venida, näitab Hiiumaal asuv Kaitseliidu Kapasto lasketiir. Kaitseliidu tellitud keskkonnamõju hindamise aruanne valmis juba 2012. aastal, kuid lasketiiru ehitustööd lõpetati alles 2023. aasta lõpus.
Kapasto kavandamise ajal Pühalepa vallavanemana töötanud Ants Orav ütles, et kohalike elanike vastuseisu projektile ei olnud ning venimise põhjus peitus mujal.
„Aja jooksul hobimilitaristidel prioriteedid muutusid ja seni tiiru ehituseks planeeritud raha liikus mujale. Nii see ehitus venis,“ ütles Orav.
Kommentaarid