Varjumiskohtade toetusraha võib järgmisel aastal jaguneda päevadega

Korteriühistutele keldrite varjumiseks kohandamiseks jagatud miljonist eurost ei jätkunud tänavu kõigile soovijatele ning päästeameti hinnangul võib järgmisel aastal sama suur toetussumma otsa saada juba tundide või päevadega.

Tänavu veebruaris alustasid riigi tugiteenuste keskus (RTK) ja päästeamet toetuse jagamist korteriühistutele, kes soovivad oma maja keldrit varjumiseks kohandada. Toetust said taotleda korteriühistud üle Eesti ning üks ühistu võis saada kuni 35 000 eurot.

Suure huvi tõttu ei jätkunud kõigile rahalist toetust. RTK teenusekoordinaator Tea Tassa kinnitas, et toetuse saamisel loeb taotluse esitamise kiirus. „Me ei tea, kellel on toetust rohkem vaja ega saa seetõttu hinnangut anda,“ ütles Tassa.

Päästeameti varjumiseksperdi Leho Lemsalu sõnul oli juba enne taotlusvooru teada, et korteriühistute huvi tuleb suur. Ta nimetas toetuse jagamist „kiirete näppude vooruks“.

Kõigi Eesti kortermajade varjumiskohtade kohandamiseks võib Lemsalu hinnangul kuluda sadu miljoneid eurosid. Riigil oli tänavu toetuseks jagada üks miljon eurot ning sama palju on plaanitud ka järgmiseks aastaks. Toetuse taotlemine nõuab korteriühistult eelnevat ettevalmistust. Enne taotluse esitamist peab ühistu tegema vajalikud otsused ja võtma töödeks hinnapakkumised. Seetõttu peab toetust sooviv ühistu olema juba vooru avanedes valmis taotlust esitama.

Lemsalu sõnul saavad korteriühistud oma keldreid varjumiseks ette valmistada ka ilma riigi toetuseta. Riigi raha on tema sõnul abiks, kuid majaomanikud ja korteriühistud saavad ka ise varjumiskoha parandamisse panustada.

Tulevikumõtte professor kindral Martin Herem rääkis 17. septembril Tartu Ülikoolis peetud avalikul loengul „Kuidas valmistuda sõjaks?“, et Ukraina sõja kogemuse põhjal on kortermajade keldrid head varjumiskohad. Tartu Ülikool Tema sõnul saavad elanikud juba praegu üle vaadata, millises seisus nende kelder on ja mida tuleks teha, et seda saaks vajaduse korral varjumiseks kasutada .

Herem tõi näiteks, et läbi tuleks mõelda, kui kiiresti saab keldri sinna kogunenud vanadest asjadest tühjendada. Samuti tuleks varjumiseks arvestada istumisvõimaluse, valguse, tualeti ja ventilatsiooniga. Tema sõnul ei pea selliste ettevalmistuste tegemine tingimata palju maksma.

Herem tõi näiteks Ukraina, kus tema sõnul aitab keldris varjumine vähendada ohtu saada rünnaku esimese löögiga pihta. Tema hinnangul tasub seetõttu juba varem läbi mõelda, mida tuleks ohu korral keldrist välja viia ja kuidas sinna inimestele ruumi teha.

Tänavune taotlusvoor suleti juba aprillis ehk kaks kuud pärast avamist. Lemsalu hinnangul võib järgmisel aastal raha veel kiiremini otsa saada. „Järgmisel aastal me ei räägi kuudest, vaid see maht saab tundide või päevadega täis,“ ütles Lemsalu.