Õppus paljastas Rakvere haiglas infolüngad

Suvisel NATO meditsiiniõppusel Vigorous Warrior 2026 ei jõudnud info kannatanute saabumise kohta Rakvere haiglani ning pärast õppust arutas haigla uuesti läbi ka kriisiolukorra käsuahela.

Rakvere haigla juhatuse esimehe Ain Suurkaevu sõnul teadis haigla õppusel, et kannatanuid võib saabuda, kuid militaarpoolelt ei jõudnud haiglani infot selle kohta, kas ja millal nad teele asusid. Haigla sai nende saabumisest teada alles siis, kui kannatanud kohale jõudsid.

Suurkaevu sõnul võimaldaks varasem teave haiglal ravitööd ette valmistada ja järgmiste patsientide jaoks kohti vabastada. Rahuajal annab Rakvere haigla teisele haiglale patsiendi saatmisest ette teada, kuid õppusel militaarpoolelt samasugune info haiglani ei jõudnud.

Õppus tõi esile ka haiglasisese juhtimise küsimuse. Suurkaevu sõnul võivad haigla töötajad rohkete kannatanutega olukorras oma rollid unustada või neid eirata, mis tekitab segadust. Tema sõnul arutas haigla juhtkond pärast õppust käsuahela uuesti läbi ning fikseeris, et korralduste andmisel tuleb lähtuda eelmiselt juhilt saadud infost, mitte hakata seda ise ümber tõlgendama.

Rakvere haigla arutas Põhja meditsiinistaabiga ka infovahetust, patsientide liikumist, logistikat ja riigipoolse tagasiside andmist. Sõja ajal läheks Suurkaevu sõnul rohkem vaja traumade ravimiseks mõeldud vahendeid ning haiglal peab olema teada, kust need tulevad ja kuidas need kriisi ajal kohale jõuavad.

Kaitseväe endine juhataja ja Tartu ülikooli tulevikumõtte professor Martin Herem ütles sel nädalal peetud loengus, et Eesti ei liigu sõjalistes ettevalmistustes piisava kiirusega.

Suurkaev nimetas meditsiini riigi kaitsevõime osaks, sest sõja korral vajavad sõdurid ravi ja tuge. Ta ütles, et Eesti tervishoiusüsteemi arendamisse on panustatud, kuid seda võiks teha kiiremini.

Kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Indrek Olveti sõnul pole tervishoiusüsteemil võimalik saavutada sõjaks sajaprotsendilist valmisolekut, kuid eesmärk on olla võimalikult hästi valmis. Ta ütles, et kriisi või sõja korral sõltub kaitseväe meditsiin tugevalt tsiviilmeditsiinist ning ka tsiviilsüsteemil on vajadusi, mille puhul saab kaitsevägi tuge pakkuda. Seetõttu tuleb Olveti sõnul mõlema poole tegevust varem planeerida ja koos harjutada.

Kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskus õpetab arsti- ja õetudengeid. Olveti sõnul harjutavad haiglad kriisiolukorrale reageerimist ka Kevadtormi või Siili õppuste raames toimuval meditsiiniõppusel Tervex, kus kaitsevägi täidab toetavat rolli.

Vigorous Warrior 2026 õppusel osales üle 2000 inimese. Kaitseväest ja Kaitseliidust oli tipphetkedel kaasatud kokku umbes viissada inimest.

Vigorous Warrior on NATO suurim meditsiiniõppus. Eestis toimunud õppuse eripära oli tsiviiltervishoiu varasemast suurem kaasamine terviseametist ja piirkondlikest staapidest haiglateni.