Instagrami kasutaja Ajuloputus postitas tänavu aasta 7. mail pildi, millel oli kirjas „Kõik süsivesikud on suhkrud”. Pildil on kõrvuti banaan, sepik, riis ja suhkrukuubik ning kõikide toiduainete all on kirjas „suhkur”. Sama postitus levis ka Facebookis. Postitusel oli 52 meeldimist ning kuus jagamist. Lehte jälgib üle kaheksa tuhande inimese.
Ajuloputuse konto lõid Angela Absalon ja Lisandra Helena Tõlk, kuid nüüd haldab kontot vaid Absalon. Ajuloputus tegutseb mitmel sotsiaalmeediaplatvormil. Facebookis ja Instagramis jagatakse sarnast sisu, sealhulgas meeme, mis kritiseerivad näiteks toitumist, teadlaste usaldusväärsust ja haridussüsteemi. Lisaks avaldab Absalon YouTube'is ja Spotifys samadel teemadel taskuhäälingusaateid.
Facebookis tutvustatakse kontot hariva veebilehena (educational website). Samuti reklaamitakse seal tasulisi kursusi. Näiteks maksab üks eneseabikursus 47–147 eurot.
Youtube'i konto kirjelduses on märgitud, et tegemist on satiiriga. Ülejäänud platvormidel see märkus konto kirjelduses aga ei kajastu. Üle-eelmise aasta juunis avaldatud postituse juures oli kirjas „Kuna me ei tohi öelda, et meie postitused on tõesed, siis on tegu naljapostitusega ning kõik jälgijad peavad ise oma tõe leidma!”.
Fakti kontrollimiseks uurisime Tervise arengu instituudi (TAI) toitumisportaali, kus on selgitatud, et mõisted „suhkur“ ja „süsivesikud“ ei ole sama tähendusega. Süsivesikute hulka kuuluvad nii suhkrud, tärklis kui ka kiudained. Seega on suhkrud vaid üks osa süsivesikutest.
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene on omandanud keemia- ja materjalitehnoloogias filosoofiadoktori kraadi. Tal on üle 15 aasta kogemust toiduteadlasena. Vene kinnitas TAI-s avaldatud fakti ehk väide, et kõik süsivesikud on suhkrud, on vale.
Vene selgitas, et suhkruteks peetakse mono- ja disahhariide, kuid süsivesikute hulka kuuluvad ka tärklis ja kiudained. Kuigi tärklis ja kiudained koosnevad suhkrumolekulidest, ei peeta neid suhkruteks. „Kõik suhkrud on süsivesikud, aga kõik süsivesikud ei ole suhkrud,“ ütles Vene. Tema sõnul suudab inimese organism tärklise seedimise käigus suhkruteks lagundada, kuid kiudainetega see nii ei ole. TAI andmetel kiudained ei seedu, vaid lähevad edasi jämesoolde. Kiudained on vajalikud ka soolestikus elavatele kasulikele bakteritele, kes kasutavad neid toiduks.
Süsivesikutel on toidulaual erinev roll. Ka Tartu ülikooli kliinikumi diabeediportaalis selgitatakse, et süsivesikud peaksid katma ligikaudu poole inimese päevasest energiavajadusest. Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks aga ületada kümmet protsenti.
Vene sõnul saavad inimesed suure osa oma energiast süsivesikutest, sealhulgas suhkrutest ja tärklisest. Kiudained on aga vajalikud soolestiku mikrobioomi jaoks. „Üldiselt ei peaks inimesed toituma selle järgi, et söövad valke, süsivesikuid või rasvu. Me sööme ikkagi toitu: leiba, juustu, piima, liha ja nii edasi,“ selgitas Vene.
Tema sõnul on lisatud suhkru tarbimise vähendamine positiivne, kuid see ei tähenda, et inimene peaks vältima kõiki süsivesikuid. Vastupidi, kiudaineid tuleks tarbida rohkem.
Pöördusime väite päritolu selgitamiseks nii Ajuloputuse eestvedaja Angela Absaloni kui ka konto kaasasutaja Lisandra Helena Tõlgi poole, kuid kumbki päringule ei vastanud.
Otsus: vale.
Selgitus: Kõik süsivesikud ei ole suhkrud. Süsivesikute hulka kuuluvad lisaks suhkrutele ka tärklis ja kiudained. Seda kinnitavad nii Tervise arengu instituudi ja Tartu ülikooli kliinikumi avaldatud materjalid kui ka Tallinna tehnikaülikooli vanemlektor Kristel Vene.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid