Sõjaolukorra puhkedes võivad sama inimest vajada nii kaitsevägi kui ka võrguettevõte, kuid töötaja ei saa alati ise valida, kumba kohustust ta täidab.
Tartu Ülikooli tulevikumõtte professor kindral Martin Herem rääkis 17. septembril loengusarja „Lai riigikaitse ja Eesti tulevik” esimeses avalikus loengus „Kuidas valmistuda sõjaks?“, et sõja puhkedes ei saa kõiki reservväelasi saata rindele, sest riik peab samal ajal edasi toimima. „Täna on Ukrainas kangelased raudteetöölised, energeetikud, elektrikud – need inimesed, kes kogu seda tagalat üleval hoiavad,“ sõnas Herem.
Riigikaitselisel ametikohal võib töötada ka reservväelane, kellel on koht kaitseväe sõjaaja üksuses. Eestis on ligikaudu 100 000 väljaõpetatud reservväelast, kellest umbes 55 000 on määratud sõjaaja ametikohale. See tähendab, et sõjalise kriisi korral on neil kaitseväes ette määratud koht ja ülesanne. Praegu jääb kahe kohustuse kattumisel peale tööandja vajadus, kui töötaja ametikoht on määratud riigikaitseliseks.
Alates 1. oktoobrist kord muutus: kui sama inimest vajavad nii tööandja kui ka kaitsevägi, võib Kaitseressursside amet otsustada, millisel ametikohal inimene oma sõjaaja kohustusi täidab. Kaitseressursside ameti reservteenistuse büroo juhataja Rainer Järvela rääkis, et otsustamisel vaadatakse, kui keeruline oleks inimest kummalgi poolel asendada, kui kaua võtaks asendaja väljaõpetamine aega ning millised võimalused selleks on.
Elektrilevis on määratud riigikaitselise töökohustusega ametikohad, mida on vaja elektrivõrgu toimimiseks sõjalise kriisi ajal. Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kristi Reilandi sõnul on nende ametikohtade nimekiri pikk. Kui palju selliseid töökohti Elektrilevis täpselt on, Reiland ei avaldanud. Tema sõnul on ettevõte riigikaitseliste ametikohtade määramisele viimastel aastatel rohkem tähelepanu pööranud. „Kogu olukord muutus Ukraina sõjaga seoses,“ rääkis Reiland.
Kui Kaitseressursside amet otsustab, et inimest on rohkem vaja kaitseväes, peab ta sinna minema ka siis, kui ta ise eelistaks jätkata tööd näiteks Elektrilevis võrguelektrikuna. „Kaitseväe süsteem ei näe lihtsalt ette inimese personaalse soovi arvestamist,“ ütles Järvela.
Elektrilevis võib riigikaitselisele ametikohale määratud reservväelane enne kriisi tööandjaga kokku leppida, et sõjaolukorra puhkedes läheb ta oma kaitseväe sõjaaja üksuse juurde.
Elektrilevil on ka umbes kakssada töötajaga kriisireserv, mille liikmed saavad väljaõpet ja õpivad täitma tavapärasest tööst erinevaid ülesandeid. Näiteks suurte tormide ajal lähevad just nemad rikkeid lahendama või juhtimiskeskusesse appi. „Me mängime kriisiolukordi läbi,“ ütles Reiland.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid