Narva põhikoolid valmistuvad kriisideks küll töötajate koolitamisega, kuid õpilastega sõja ja riikliku julgeoleku teemasid õpetajad ei käsitle.
Narva Vanalinna põhikooli juhataja Aljona Kordontšuk ütles, et koolis pole sõjateema õppekava osa ja seda käsitleti pikemalt viimati 2022. aastal. Kordontšuk rääkis, et kooli juhtkond pole õpetajatele andnud suunist sõjaga seotud teemasid tundides käsitleda. „Me ei keskundu sõjale. Me keskendume headusele ja valgusele,” ütles tema.
Tartu Ülikooli tulevikumõtte professor ja kaitseminister Martin Herem ütles oma avalikus loengus 17. septembril, et Eesti ühiskonnas valitseb tabu rääkida avalikult sõjaks valmistumisest. Herem sõnas, et elanikkonnakaitse ja varjumiskohtade loomisega viivitatakse ebaadekvaatse hirmu tõttu ühiskonda paanikasse ajada. „Hirm ei tule mitte sellest, et sa räägid sõjast. Hirm tuleb teadusvajadusest,” ütles tema. Herem lisas, et selline ettevaatlikkus ja otsuste edasilükkamine vähendab riigi tegelikku valmisolekut.
Aljona Kordontšuk rääkis, et kool tegeleb noorte harimisel eelkõige eestimaisuse ja riiklike väärtuste edendamisega. Tema sõnul oselavad kooli töötajad päästeameti koolitusel ning alles pärast seda arutavad koolijuhid spetsialistidega, kas ja millisel tasemel õpilasi kriisiõppustesse kaasata.
Küll aga on Narva õpetajatel ja töötajatel võimalus osaleda Päästeameti poolt korraldatud kriisiolukorra tasuta koolitustel. Päästeamet pakub koolidele ja teistele asutustele tasuta elanikkonnakaitse koolitusi. Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Annely Oone selgitas, et koolitustel harjutatakse siseruumidesse varjumist ja kriisiolukorras käitumist. Nõuetekohane ettevalmistus aitab tema sõnul ka loodusõnnetuste, nagu üleujutuste või lumetormide korral.
Oone rääkis, et sõna „sõda” nad oma koolitustel ei kasuta. Kui keegi siiski küsib, kas riik valmistub sõjaks, on vastus: „Oleme valmis kõigeks.” Tema sõnul peab kool pakkuma noortele turvalist keskkonda, et vanemad ei tormaks ohu korral ise kooli lastele järele ja ei seaks ennast ohtu.
Haridus- ja teadusministeerium on eelmise aasta oktoobris saatnud koolidele juhised ja materjalid, kuidas ohu korral käituda ja lastele asju selgitada. Riiklikus õppekavas puudub aga eraldi teema „sõjaks valmistumine” või „sõda”, mistõttu jääb otsus, mis sõnastuses ja millal seda materjali õpilastega võtta, ikkagi kooli enda kätte.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Kommentaarid