Äripäeva toimetaja Laura Saksa sõnul võib ühe põhjaliku uuriva loo ettevalmistamine kesta mitu kuud, kuid selle aja jooksul teeb ajakirjanik tavaliselt ka teisi lugusid.
Ajakirjaniku töötempo sõltub suuresti sellest, milliseid lugusid ta teeb ja kuidas toimetus tööd korraldab. Kiired uudised tuleb valmis kirjutada lühikese ajaga, kuid keerulisemate teemade uurimine nõuab põhjalikumat ettevalmistust.
Saksa sõnul ei ole põhjaliku loo ettevalmistamiseks kindlat ajapiiri. Mõne dokumendipõhise loo tegemine võib võtta nädala, keerulisema uuriva loo ettevalmistamine aga märksa kauem. Samal ajal tuleb ajakirjanikul tavaliselt ka teiste teemadega tegeleda.
„Me ikkagi püüame oma töövoogu sättida niimoodi, et sul on mitu lugu korraga töös,“ ütles Saks. Ta lisas, et põhjaliku loo tegemiseks tuleb sageli uurida dokumente ning kohtuda erinevate allikatega, mistõttu sõltub ettevalmistamise aeg loo keerukusest.
Tartu Ülikooli ajakirjandusuurija Marju Himma ütles, et viimase 15–20 aasta jooksul on ajakirjanduse töötempo kiirenenud. Samas on osa toimetusi tema sõnul hakanud teadlikult vähendama avaldatavate lugude hulka, et ajakirjanikel oleks rohkem aega põhjalikumate lugude tegemiseks.
Himma tõi näiteks Äripäeva, kus ajakirjanikud ei pea kõiki lugusid paberlehe trükitähtajaks valmis saama. Tema sõnul annab see võimaluse tööaega paindlikumalt planeerida ja põhjalikumate lugudega tegeleda.
Teleajakirjanik Vahur Kersna rääkis 6. oktoobril Tartu Ülikoolis peetud loengus, et tema varasemate telesaadete ettevalmistamine võis võtta mitu kuud. Ta meenutas ka „Pealtnägija“ töökorraldust, kus ajakirjanikel oli võimalik ühe teemaga pikemalt tegeleda.
Himma sõnul tehakse pikema ettevalmistusajaga lugusid ka praegu. Tema hinnangul sõltub see eelkõige toimetusest ja ajakirjaniku tööülesannetest. Kiire uudisvooga veebitoimetuses tuleb päeva jooksul kajastada mitut sündmust, kuid uurival ajakirjanikul võib olla võimalik ühe looga pikemalt töötada.
Põhjaliku loo tegemiseks ei piisa Himma sõnul ainult ajast. Ajakirjanikul tuleb leida sobivad allikad, nendega suhelda ja kogutud teavet kontrollida. Selline töö nõuab toimetuselt nii inimesi kui ka raha ning kõik väljaanded ei saa sellele ühtemoodi panustada.
Himma tõi näiteks ka juhtumeid, kus ajakirjanduses on avaldatud ekslikku teavet inimese surma kohta. Tema sõnul peab ajakirjanik enne loo avaldamist kontrollima, kas saadud teave vastab tõele. Kiire töötempo ei tohiks tähendada, et ajakirjanik jätab olulised asjaolud kontrollimata.
Kommentaarid