Eestis toimuv Ukraina taastekonverents tuleb korraldada kasvavate küberohtude taustal

6. november
Välisministeerium valmistub jaanuaris Tallinnas võõrustama kuni 5000 külalisega Ukraina ülesehitamise konverentsi, mille turvalisuse tagamist raskendavad üha arenevad küberohud.

Küberrünnakute taustal võõrustab Eesti tulevase aasta 28. – 29. jaanuaril Tallinna kesklinnas Ukraina taasehitamise konverentsi URC27 (Ukraine Recovery Conference). URC27 kommunikatsioonijuhi Taavi Linnamäe sõnul on konverentsile oodata 4500 kuni 5000 külalist.

Ukraina väljaanne Shelter teatas, et tehisintellekti (TI) kasutuselevõtu tõttu on Venemaa küberrünnakute olemus muutunud ohtlikumaks. Ukraina digitaalse ümberkujundamise minister Oksana Ferchuk rõhutas 27. oktoobril toimunud Technovation konverentsil, et TI aitab rünnakute sagedust suurendada ja nende maksumust vähendada.

Riigi infosüsteemi ameti juhtivanalüütik Simon Berner lisas, et TI kasutuselevõtt aitab alandada rünnakute jaoks vajalike oskuste lävendit. See tähendab, et kui varasemalt oli häkkeritel vaja teadmisi programmeerimisest, siis nüüd aitab selle osa katta TI. “Näiteks finantsiliselt motiveeritud rünnakute arv hakkab kasvama, sest rohkem inimesi saavad neid rünnakuid läbi viia,” selgitas Berner. Finantsilise motiveeringuga rünnakute ainu eesmärgiks on ebaseadusliku tulu teenimine.

Viimase aasta jooksul Venemaa korraldatud küberrünnakute arvu Eesti vastu on Simon Berneri sõnul keeruline hinnata. “Ma arvan, et sellele küsimusele ei oskaks vastata ka Venemaa,” ütles Berner. Kõige parem lahendus küberrünnakute vastu on ettevalmistus ja süsteemide vastupidavus.

Berneri sõnul sõltuvad küberrünnakute taktikad ründajast endast. Suur osa Venemaa APT ehk küberkurjategijate rühmast kasutavad ründamiseks phishing (inglise k.) taktikat ehk eesti keeles andmepüüki. Selliste rünnakute puhul saadavad häkkerid postkasti email, kus kirja saanud isikul tuleb meilile lisatud lingile vajutada. “Seal on vaja sinu osalust, et saada nakatatud,” rääkis Berner.

Eesti Rahvusringhääling avaldas eelmise nädala artiklis konverentsi maksumuseks 13,5 miljonit eurot. Kulude jagunemist asutuste ja ministeeriumite vahel ei osanud URC27 kommunikatsioonijuht Taavi Linnamäe täpsustada. “See alles selgub, sest URC korraldamine on kogu valitsusaparaati hõlmav pingutus,” rääkis ta.

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik rääkis, kuidas konverentsi produktsiooni ehk tehniliste lahenduste maksumus sõltub riigihangetest. “Selleks on praeguse seisuga eraldatud umbes üheksa miljonit,” ütles Ratnik. Samas kinnitab Ratnik, et väga suur osa läheb külaliste julgestuse ja turvalisuse tagamiseks.

Seda, kui suur osa täpsemalt ürituse eelarvest kulub küberturvalisusele ning mis taktikaid turvalisuse tagamiseks kasutatakse, ei olnud ametkondadel turvariski tõttu võimalik avaldada.

Kommentaarid