Tartu linn tahab jätta Vana-Ihaste uusarenduse ja haruldase mägi-piimputke püsielupaiga vahele viiemeetrise puhvri, kuigi Keskkonnaameti kaitse tegevuskava soovitab suure ehitusriskiga aladel 15 meetrit.
Vana-Ihastes Hipodroomi tänava ja Männimetsa tee kandis asuv ala on ligi 12 hektari ehk 17 jalgpalliväljaku suurune. Eraomanikud tahavad sinna rajada 27 eramukrunti kuni kahekorruseliste majadega. Üle poole alast jääks avalikuks rohealaks.
Ihaste metsas kasvab kuni meetrikõrgune valgete õitega mägi-piimputk, mis kuulub Eesti kõige rangemasse ehk esimesse kaitsekategooriasse.
MTÜ Ihaste Elanike Liidu juhatuse liige Lenne Rähn-Kuusik küsis 22. oktoobril Tartu Annelinna gümnaasiumis toimunud avalikul arutelul, milline eksperdihinnang põhjendab viiemeetrist puhvrit.
Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna detailplaneeringute valdkonnajuht Aire Priks selgitas, et Keskkonnaameti kooskõlastus on piisav eksperdihinnang.
Rähn-Kuusiku sõnul näitab Keskkonnaameti taimede loendus ehk inventuur, kus mägi-piimputk kasvab, kuid ei selgita, miks valiti viis meetrit.
Priksi sõnul on 15 meetrit soovitus, mitte kohustus. Arendajad paigaldavad tema sõnul tee äärde autode ligipääsu metsa tõkestavad postid ja ehituse ajaks kaitseaia. Keskkonnaameti tegevuskava järgi kasvab mägi-piimputk kuivades liivastes männikutes. Priksi kinnitusel ei muuda sademevee ärajuhtimine kasvukoha niiskust.
Keskkonnaameti liigi- ja elupaigakaitse osakonna ekspert Ulvi Selgis selgitas telefoniintervjuus, et kitsam puhver võib sobida, kui lisameetmed hoiavad ära parkimise ja omavolilise niitmise. Konkreetset Ihaste planeeringut ta ei hinnanud.
Rähn-Kuusik ütles, et uued elanikud võivad niita väljaspool oma aedu või viia metsa prügi.
Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Hendrik Kuusk möönis samal kohtumisel, et linn ei saa inimeste käitumist ette näha. „Kui keegi on tropp, siis keegi on tropp,“ ütles Kuusk. Ta ei osanud öelda, kui sageli Keskkonnaamet ala kontrollib.
Priksi sõnul võivad arendajad taotleda luba kuni 31 mägi-piimputke ümberasustamiseks.
Selgise hinnangul tuleks esimese kaitsekategooria taimede ümberistutamist üldjuhul vältida, sest osa ei pruugi hiljem püsima jääda.
Priks tõi ümberasustamise toetuseks näite Luunja vallast Veibri külast. Keskkonnaameti tegevuskava järgi ei leidnud vaatlejad aasta hiljem kolmandikku taimedest.
Riigikohus tühistas 2024. aastal sama ala varasema planeeringu, sest linn polnud piisavalt uurinud vajalikku puhvrit ega ümberasustamise võimalikkust. Keskkonnaamet kooskõlastas praeguse lahenduse, kuid ümberistutamiseks peab arendaja taotlema eraldi luba.
Kommentaarid