Eesti võimalik osalemine Prantsusmaa algatatud tuumaheidutuses tekitab küsimusi, sest Eesti ja Prantsusmaa läbirääkimistest pole selge, mida koostöö Eesti kaitsele juurde annaks.
The Wall Street Journal kirjutas 26. oktoobril, et Prantsusmaa tuumaheidutusega on liitunud kümme partnerriiki, sealhulgas Soome ja Rootsi, kuid Eesti veel ei osale. Tuumaheidutuse eesmärk on ära hoida vastase rünnak, näidates, et sellele võib järgneda tuumavastulöök.
ERR vahendas 14. septembril peaminister Kristen Michali antud sõnu AFP-le, et liitumine nõuab teatud võimekusi ja valmisolekut. Michal ei täpsustanud milliseid võimekusi vaja on. Ta lisas, et Eesti on NATO tuumavihmavarju all ning riikide koostööd on võimalik tuumavaldkonnas süvendada.
Balti kaitsekolledži teaduri Viljar Veebeli hinnangul oleks Eesti osalemine kasulik, kui sellega kaasneks riigi parem sõjaline kaitse. Ta tõi näite: kui prantslased tooksid Eestisse lisavõimekust, näiteks hävitajaid või täiendava keskmaa õhutõrjepatarei, oleks liitumisest kasu.
Võimalikust kaitsest hoolimata leidis Veebel, et Eesti liitumine tuumaheidutusega ei ole arvestades Eesti asukohta ja väiksust hädavajalik. Tema hinnangul saaks Eesti tuumaheidutusest kasu ka ise osalemata.
Veebel oli arvamusel, et Eesti mitteosalemine oleks ohutum. Ta täpsustas, et Eesti õhuruumi kasutamine Venemaa vastu suunatud tuumarünnakuks võiks tuua kaasa Venemaa vastumeetmeid. Veebel lisas, et Eestil ei oleks võimalust ega õigust mõjutada Prantsusmaa otsust tuumarelva kasutada.
Lisaks märkis Viljar Veebel, et peaminister annab teada läbirääkimiste pidamisest, kuid arutelu isus ei jõua avalikkuseni. Tema hinnangul on läbirääkimiste mõistlikkuse hindamiseks vaja rohkem teavet.
Kaitseministeeriumi meedianõunik Liisa Tagel sõnas, et Eesti teeb kolme tuumariigi – USA, UK ja Prantsusmaaga – tihedalt koostööd. Arutelud hõlmavad tuumaheidutust, kuid täpsemad detailid ei kuulu avalikustamisele.
Politoloog ja Tallinna tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder ütles, et ei näe Prantsusmaa algatatud ettenihutatud tuumaheidutust alternatiivina NATO tuumaheidutusele. Tema sõnul kuuluvad tuumaheidutusega liitunud riigid NATO-sse ning tegemist on NATO heidutust täiendava koostööga.
Ta ütles, et NATO tuumaheidutus ja Prantsusmaa algatatud tuumaheidutus ei ole vastasseisus. “See on osa NATO tuumaheidutusest, kuid loomulikult ei ole see võrreldav sellega, mida pakuvad Ameerika Ühendriigid,” ütles Mölder.
Kaitseministeeriumi meedianõuniku Liisa Tageli sõnul on Prantsusmaa iseseisvatel tuumajõududel omaette heidutusväärtus. Prantsusmaa algatus näitab riigi valmisolekut võtta suurem vastutus Euroopa julgeoleku eest.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse kommunikatsioonijuht ja Kaitseväe peastaabi pressijaoskond vastasid, et teema pole nende kommenteerida.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid