Kassikoloonia tekitab Tartu varjupaigale ettearvamatuid ravikulusid

By samantat , 9. november
Kassid varjupaigas. Pilt on illustratiivne.
Tartu koduta loomade varjupaika toodi oktoobris Kanepi valla Tiido küla talupidamisest 20 kassi, kelle halva tervise tõttu on ravikulude suurust keeruline ette hinnata.

Tartu koduta loomade varjupaiga kodulehe andmetel oli Tiido küla talus kasside arv paljunemise tõttu kasvanud nii suureks, et tuli 20 kassi varjupaika toimetada. Saabunud kasside vastuvõtukuupäevaks on kodulehel märgitud 15. oktoober.

Tartu koduta loomade varjupaiga tegevjuhi Annika Mölderi sõnul pole kassikolooniate vastuvõtmine ebatavaline, kuid varjupaik ei saa omavalitsustest saabuvate loomade arvu ise piirata. „Me ei saa öelda ei,” ütles Mölder.

Mölderi sõnul pole saabunud kasside tervislik seisund kuigi hea. Ta lisas, et kassikolooniatest pärit loomadel esineb sageli viirushaigusi, millega võivad kaasneda silma- ja ninanõre. Mölder ütles, et haigestunud loomad vajavad ravi, kuid selle maksumus sõltub iga kassi tervisest. „Kui nad on terved ja kõik on hästi, siis pole hullu,” lausus ta. Mölder ei osanud intervjuu ajal veel öelda, kui suureks 20 kassi ravikulud kujunevad.

Vetlandia veterinaarkliiniku loomaarsti Aljona Fišova sõnul kontrollivad nad varjupaika saabunud kassidel silmi, kõrvu ja karvkatet ning vajadusel mõõdetakse kehatemperatuuri, seejärel hoiavad loomi karantiinis, et vältida nakkushaiguste levikut. Fišova ütles, et karantiini ajal teevad loomaarstid kassidele parasiiditõrje ning jälgitakse, et neil ei esineks kõhulahtisust ega silma- või kõrvaprobleeme.

Fišova sõnul võib loomade ravivajadus olla väga erinev, kuna kergemate haiguste korral võib piisata ravimikuurist, kuid tõsisemate terviseprobleemide puhul võivad kassid vajada vereanalüüse ja korduvaid uuringuid. Fišova lisas, et ravikulud ei sõltu üksnes loomade arvust, vaid ka haiguste tõsidusest ja vajalikest raviprotseduuridest.

Varjupaiga kodulehe andmetel kulub lisaks loomade ravile raha ka nende igapäevaseks ülalpidamiseks, sealhulgas toidule ning hooldus- ja puhastusvahenditele. Esimese 14 varjupaigas viibimise päeva jooksul katab loomade ülalpidamiskulud kohalik omavalitsus, kuid loomade eest hoolitsetakse ka siis, kui uue kodu leidmine võtab kauem aega. Seni tagatakse neile vajalik ravi ja hooldus, mille rahastamisel on abiks inimeste annetused.

Loomaomanik Larissa Kaljuranna hinnangul võivad ranged adopteerimise tingimused vähendada inimeste soovi varjupaigast kassi võtta. Kaljurand meenutas, et soovis varjupaigast kassi võtta, kuid talle öeldi, et loom peab elama ainult siseruumides. Eramajas elav Kaljurand pidas sellist tingimust liiga piiravaks, sest tema arvates võiks kassil olla võimalus ka õues käia.

Kommentaarid