Tartu hakkab rohkem kasutama Ukrainaski kasutatavat varjumiskohtade kaugavamist

By samantat , 9. november
Image
Varjumiskoha uks. Pilt on illustratiivne.
Pärast juunis edukalt toimunud varjumiskoha ukse kaugavamise katsetust töötab Tartu linnavalitsus selle nimel, et varustada kõik linnale kuuluvad avalikud varjumiskohad kaugavatavate ustega, mis võimaldavad ohuolukorras varjumiskohad kiiresti avada, ilma et keegi peaks selleks kohale minema.

Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaatori Kristjan Kostabi sõnul plaanib linnavalitsus kasutada kaugavatavaid uksi ka tulevikus rajatavates avalikes varjumiskohtades. Kostabi ei täpsustanud, mitmes hoones on kaugavamine juba kasutusel ega millal tööd lõpevad. Tema sõnul ei saa lukustussüsteemide üksikasju turvalisuse kaalutlustel avalikustada, sest see teave võib huvitada ka pahatahtlikke inimesi.

Kostabi sõnul tähendab selline uks, et varjumiskoha avamiseks ei pea keegi füüsiliselt kohale minema, vaid seda saab teha kaugjuhtimise teel. See on oluline, sest võimaldab varjumiskoha vajaduse korral oluliselt kiiremini avada.

Tartu linnavalitsus katsetas kaugavamist suurõppusel ILVES Tartu rakenduslikus kolledžis VOCO. Kolledži varjumiskoha uks avati Lõuna päästekeskusest ning katsetus õnnestus. VOCO hooldusjuht Janek Siimon kinnitas, et kolledži avalike varjumiskohtadena kasutatavate hoonete kaugjuhitavad uksed on töökorras.

Uudisteväljaanne Le Monde vahendas esmaspäeval, et Venemaa täiemahulise sissetungi järel on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid hakanud rohkem panustama elanikkonnakaitsesse. Näiteks katsetas Soome septembris varjendite vastupidavust plahvatustele ning katsetust jälgis kaheksa Ukraina eksperti. Poola on alustanud vanade varjendite korrastamist ning Eesti, Läti ja Leedu on kavandanud avalike hoonete kohandamist varjumiseks.

Uudisteagentuur Reuters kirjutas 1. juunil 2023, et Kiievis hukkus Venemaa raketirünnakus kolm inimest, nende seas üheksa-aastane tüdruk ja tema ema, kes ei pääsenud lukustatud varjumiskohta.

Sama aasta 27. juunil teatas uudisteväljaanne Babel, et Kiievis katsetati varjumiskoha elektroonilist avamist. Süsteem võimaldas uksi avada automaatselt õhuhäire korral, distantsilt dispetšeri kaudu, elektroonilise võtmega või PIN-koodiga. Elektrikatkestuse korral tagas süsteemi töö varuaku.

Tartu linna veebilehel on praegu loetletud 24 avalikku varjumiskohta. Linna 2025. aasta sügise kriisiülevaate järgi kuulus neist 17 linnale, kolm eraomanikele ja neli Tartu Ülikoolile. Kostabi sõnul puudutab käimasolev töö üksnes linnale kuuluvaid hooneid, mitte kõiki 24 avalikku varjumiskohta.

Sildid

Kommentaarid