Samal ajal kui Venemaa kodanike arv Euroopa Liidus kasvab, on Eestis nende arv nelja aastaga vähenenud enam kui 7400 inimese võrra.
Euronews kirjutas 21. oktoobril, et 2025. aasta lõpus elas Euroopa Liidus kehtiva elamisloaga 876 600 Venemaa kodanikku. Suurimad kogukonnad elasid Saksamaal, Hispaanias ja Eestis. Kasv oli eriti märgatav Lõuna-Euroopas, näiteks Hispaanias ja Portugalis. Eestis, Lätis ja Tšehhis oli suund aga vastupidine ning Venemaa kodanike arv vähenes.
Statistikaameti andmetel elas Eestis 2022. aastal, pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas, 81 691 Venemaa kodanikku. Selle aasta alguseks oli nende arv aga langenud 74 278-ni.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi analüütiku Maali Käbini sõnul on Venemaa kodakondsusega inimesi alates 2022. aastast saabunud Eestisse rohkem kui lahkunud, kuid sisseränne on iga aastaga vähenenud. Väljaränne aga suurenes kuni 2024. aastani ning püsis suurena ka 2025. aastal. Kui 2022. aastal saabus Eestisse 1918 Venemaa kodanikku ja lahkus 583, siis 2025. aastal olid vastavad arvud 419 ja 1095.
Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna nõunik Annika Murovi sõnul on Eesti rändepoliitika alates 2022. aastast Venemaa kodanike suhtes muutunud oluliselt piiravamaks, näiteks viisade ja elamislubade väljastamisel. Murov sõnas, et Venemaa kodanike vähenemine Eestis võib olla suuresti tingitud neile kehtestatud piirangutest. Tema sõnul võivad arvu vähenemist mõjutada ka Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse omandamine ning Venemaa kodanike surmad.
Statistikaameti andmetel lahkus aastatel 2022–2025 Eestist kokku 3547 Venemaa kodanikku. Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi analüütiku Maali Käbini sõnul jäi pooltel juhtudel väljarändajate sihtriik kindlaks tegemata, sest Eestis ei pea inimene riigist lahkudes oma uut elukohta registreerida. Tallinna Ülikooli doktorandi Diana Lemberi hinnangul ei pruugi lahkumine tähendada ka püsivat väljarännet, sest osa inimesi hoiab elu ja perekondlikke sidemeid nii Eestis kui ka Venemaal.
Murov rõhutas, et Venemaa kodanike arvu kasv Euroopa Liidus ei tähenda tingimata rändepoliitika leevendamist. Lisaks Eestile on mitmed liikmesriigid, näiteks Läti, Leedu, Soome, Poola ja Tšehhi, kehtestanud piirangud Venemaa kodanikele viisade ja elamislubade väljastamisel.
Tallinna Ülikooli demograafia professor Luule Sakkeus ütles, et Venemaaga seotud rände iseloom on viimastel aastatel muutunud. Sakkeuse sõnul oli 2018.–2020. aastal Eestisse saabumine peamiselt pere-, töö- ja õpiränne, 2021.–2022. aastal suurenes pererände osakaal. Alates 2023. aastast on sisseränne aga märgatavalt vähenenud ning suurema osa moodustab tagasiränne ehk Eestiga varem seotud inimeste naasmine.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid