Tartu üliõpilasküla ühiselamutes puuduvad kinnitatud varjumiskohad, mida tudengid saaksid sõjalise ohu korral kasutada.
„Üheski elamus pole nii suurt keldrit, et kõik elamus viibivad üürnikud ära mahutada,“ ütles Tartu üliõpilasküla majutusjuht Karen Tuul. Tema sõnul pole kõigil ühiselamutel keldrikorrust ning praegu pole üheski üliõpilasküla hallatavas elamus kinnitatud varjumiskohta.
Tuul ütles, et viies Tartu ühiselamus on keldrid, kuid ühtegi neist ei saa praegu varjumiskohana kasutada. Keldreid kasutatakse laoruumide ja jalgrattahoidlatena ning osal neist on aknad. Tuule sõnul tuleks kõik viis keldrit ümber ehitada, et need vastaksid varjumisnõuetele.
Ühiselamud pole aga sõja ajal kaitsnud näiteks ründas Venemaa 26. oktoobri hilisõhtul rakettidega Kiievit. Reutersi teatel hukkus rünnakus vähemalt üks inimene ja sai vigastada kümme, nende seas üliõpilased. Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul viibisid paljud vigastatud Dnipro jõe idakaldal asuva riikliku kaubandus- ja majandusülikooli ühiselamu juures. Üheksa vigastatut viidi haiglasse, neist kolm olid raskes seisundis. Rünnakus said kahjustada ka elumajad, õppeasutus, metroojaam ja meditsiiniasutused.
Tuule sõnul polnud Tartu Ülikool kui hoonete omanik teinud üliõpilaskülale ettepanekuid varjumiskohtade ehitamiseks ega olemasolevate ruumide kohandamiseks.
Tuul rääkis, et üliõpilasküla soovitab üürnikel ise kriisideks valmistuda ning kasutada selleks Ole Valmis veebilehte ja rakendust.
Päästeameti varjumiseksperdi Leho Lemsalu sõnul vastutab varjumisvõimaluste loomise eest hoone omanik ning päästeamet annab selleks nõu.
Päästeameti varjumisekspert Leho Lemsalu selgitas, et ühiselamutele eraldi varjumisreegleid ei kehti. Tema sõnul peavad vähemalt 1200-ruutmeetrise suletud netopinnaga hoonete omanikud koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. Plaanis tuleb kirjeldada, kuidas inimesed ohu korral tegutsevad, ka siis, kui majas varjuda ei saa.
Lemsalu sõnul tuleb olemasolevas hoones, kus varjend puudub, võimaluse korral rajada varjumiskoht 2028. aasta 1. juuliks. Ta selgitas, et varjumiseks sobib eelkõige tugevate seintega ruum hoone alumisel korrusel, kuid see ei pea tingimata olema kelder. Võimaluse korral tuleks arvestada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda inimese kohta. Lemsalu lisas, et tähtsad on ka õhuvahetus ja väljapääsud.
Tuule sõnul on kõigis elamutes generaatorid, mis tagavad vajalike süsteemide töö kindlaks ajaks. „Elamute evakuatsiooniõppused toimuvad korra aastas,“ mainis Tuul. Ta lisas, et pole kindel, kui paljud üürnikud jagatud juhiseid loevad.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid