Kolesteroolirohu võtmise pooleli jätmise põhjuseks oli arstide märkmete järgi umbes seitsmel juhul kümnest kõrvaltoime, leidis Tartu ülikooli teadlaste tehisaru.
Tartu ülikooli teadlased lasid juunis ilmunud uuringus keelemudelil ehk teksti lugeval tehisarul läbi töötada üle 51 000 märkme, mille eesti arstid olid kirjutanud inimestele, kes ei ostnud kolesterooli- või veresuhkruravimit aasta jooksul uuesti. Inimesel kuluks nende läbilugemiseks minut märkme kohta arvestades umbes viis kuud tööpäevadel. Kui arst oli kolesteroolirohu võtmise pooleli jätmise põhjuse kirja pannud, oli selleks umbes seitsmel juhul kümnest kõrvaltoime, kõige sagedamini lihasprobleemid.
Kaks arsti kontrollisid kummagi ravimirühma kohta sada märkmelõiku, mille mudel oli leidnud: kas arst oli lõigus tõesti kirjutanud ravimi pooleli jätmisest ja kas mudel luges põhjuse õigesti välja. Mudel oli õige üle üheksa korra kümnest, põhjuste jagamine rühmadesse õnnestus veidi halvemini. „See ei ole ideaalne tulemus, aga statistika jaoks on piisav,“ ütles uuringu esimene autor, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika nooremteadur Hendrik Šuvalov. Tema sõnul olid mudeli tööd kontrollinud arstid üllatunud, kui vähe vigu nad leidsid. Šuvalov töötab ka erasektoris tehisintellektiettevõttes, mis pakub lahendusi tervishoiutöötajatele.
Uuringu järgi ei saa märkmest kindlalt öelda, et just ravim vaeva põhjustas, ja põhjus oli kirjas vähestel juhtudel. Šuvalov sõnas, et tehisaru võimalused on suuremad kui selle kasutus praktikas: Eesti arstid kasutavad tema sõnul kõige rohkem tööriistu, mis kirjutavad vestluse üles.
Šuvalov lisas, et osa tervishoiutöötajaid kardab patsiendiandmete väljumist serverist. Uuringus töötas põhimudel kinnises serveris ja teadlased asendasid patsientide nimed koodidega. Teadlased ei küsinud patsientidelt eraldi luba, kuid uuringule andis loa eetikakomitee.
Laagri perearstikeskuse perearst ja juhataja Triinu-Mari Ots ei tundnud uuringut, kuid nimetas suurimaks takistuseks tehisaru kasutamisel usalduse. „Kui sa tuled arsti juurde, kas sa tahad olla täiesti kindel, et see, kust sa oma suguhaiguse said, kuhugi ei jõua?“ küsis Ots. Otsuseid tegevate tööriistade suhtes olid arstid tema sõnul skeptilised, sest vastutab ikkagi arst. Ots kasutab tehisaru ise selleks, et meelde tuletada, mida diagnoosi puhul veel arvesse võtta.
Tehisaru jõuab ka õppesse. Tartu tervishoiu kõrgkooli nooremteadur Katre Tombu, kes uuringut ei kommenteerinud, rääkis, et õppijad kasutavad seda aina rohkem. Tema sõnul on suurim risk erialaste tekstide tõlkimine: „Kui algteadmisi ei ole, siis on ohtlik seda kasutada.“
Uuring ilmus 17. juunil ajakirjas Journal of Medical Internet Research.
Kommentaarid