Ukraina parlamendis venib mitme Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks vajaliku seaduse vastuvõtmine juba kuid, ent Eesti välisministeerium Ukraina toetamist kuidagi liiduga liitumisega ei seo ja lubab riiki igal juhul edasi abistada.
Põhiliselt puudutavad Ukraina parlamendis ehk ülemraadas venivad seadused läbipaistvust ja korruptsiooniohtu, kirjutab Ukraina üks suurim ingliskeelne väljaanne Kyiv Post. Ukraina rahvasaadikute euroskeptilisuse põhjuseks on aga mõtteviis, et kui Euroopa Ukrainat ei taha, siis miks peaks Ukraina Euroopa Liiduga liituda tahtma, lisatakse samas.
Seda ilmestab ühe EL-i Parlamendi saadiku mõte, mida Kyiv Post juba 20 aastat tagasi kirjeldas. Toona ütles anonüümne allikas Postile, et Ukraina saab EL-i liikmeks kohe peale Türgit, lisades, et Türgi ei saa EL-i liikmeks iial, mis tähendab, et Ukrainale on uks suletud, sedastab väljaanne.
Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoni sõnul ei ole seaduste vastuvõtmise venimine üllatav. Tema sõnutsi on sõja tingimustes raadas palju asju laual ning EL-iga liitumine ei ole selles järjekorras kindlasti kõige tähtsam. Lisaks sõnas Mihkelson, et liitumisprotsess Euroopaga ongi pikk, keeruline ja bürokraatiat täis.
“Mõnes olukorras tunnetatakse, et nad on üksi, et Ukrainat ei aidata piisavalt, et nad on selles sõjas üksinda,” rääkis Mihkelson. Seda näitab tema sõnul pinge Ukraina ja EL-i liikmesriigi Poola vahel, kui Poola piiras viljaveo Ukrainast. See aga tekitas Ukraina elanikes ja rahvasaadikutes pahameelt Poola, aga laiemalt ka EL-i suunas.
Samas tegid ukrainlased Mihkelsoni sõnul otsuse liikuda Euroopa, mitte Venemaa, poole juba 2014. aasta jaanuaris väärikuse revolutsiooni käigus, mis lõppes venemeelse presidendi Viktor Janukovitši taandumisega.
Küll ei muuda Ukraina veniv liitumisprotsess Eesti ja Ukraina suhetes Mihkelsoni sõnutsi midagi ning Ukraina toetamist jätkab Eesti igal juhul. “See on põhimõtteline ja eksistentsiaalne võitlus, kaasa arvatud ka kogu Euroopa Liidule,” ütles ta.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Anna Uusleeri sõnutsi ei saa Eesti sekkuda Ukraina otsustesse. “On selge, et täiemahulise agressiooni tõrjumisega ja samal ajal EL-iga liitumise käigus riiki reformida ei ole lihtne,” tunnistas ta.
Ukraina EL-iga liitumise tempo sõltub Uusleeri sõnul riigist endast. Samas iga osapoole huvides see, et asi liiguks kiiresti, rääkis ta.
- Kommenteerimiseks Logi sisse
Rubriik
Kommentaarid